Kolm põhjust, miks linnalinde on Eestis vähemaks jäänud
Meelis Uustal, Säästva Eesti Instituudi vanemekspert ja Tallinna Linnuklubi liige, kinnitas, et Eestis on viimastel kümnenditel teatud linnalinde jäänud tõepoolest mõnevõrra vähemaks. Ta tõi selle põhjuseid välja kolm: 1) Soojustatud majad = vähem pesakohti Erinevalt paljudest Lääne- ja Kesk-Euroopa linnadest, kus kimbutab linde nii pesitsuskohtade kui ka toidu vähesus, on meil peamine probleem aina suurenev pesitsuskohtade nappus. Ennekõike on vähemaks jäänud hoonetes pesitsevaid linnalinde, näiteks piiritajaid ja koduvarblasi. Nõukogude ajal ei pööratud hoonete ehituskvaliteedile ja energiasäästlikkusele kuigi suurt tähelepanu, mistõttu pesitsusvõimalusi oli ohtralt nii hoonete katuste all, ventilatsiooniavades kui ka fassaadi vahel. Nüüd aga peetakse hoonete energiatõhusust oluliseks ning fassaadide renoveerimine on täies hoos. Kuigi need tööd on ilmselgelt vajalikud, kaovad selle käigus ka paljude lindude ja nahkhiirte elupaigad. Eriti paistab piiritaja ja koduvarblase taandumine silma paneelelamurajoonides, kus fassaade on ulatuslikult soojustatud. Paraku ei asendata hävitatud pesakohti uute pesitsusvõimalustega, kuigi odavad ja toimivad lahendused on olemas. Nii jääbki neid linnalinde vähemaks, kellega linnaelanikud on aastakümneid harjunud kõrvuti elama, kelle tegevusi jälgima ja neist rõõmu tundma. 2) Vähem räämas maju = vähem tuvisid Erinevatel põhjustel on vähenenud teistegi linnalindude arvukus. Kodutuvi puhul on see suuremates linnades tingitud asjaolust, et räämas ja lagunenud maju jääb linnaruumis vähemaks. Väiksemates asulates on linde jäänud vähemaks pigem põllumajanduses toimunud muutuste ja lihtsasti kättesaadava toidu kadumise tõttu. Hõbekajakaid jäi järsult vähemaks ligikaudu viie aasta eest lahvatanud taudi tõttu, millest liik polegi taastunud. 3) Vähem põõsaid parkides = vähem laululinde Parkides ja linnametsades elutsevate laululindude käekäik sõltub põõsaste ja hekkide rohkusest, sest just seal pesitseb terve hulk laululinde. Paraku valdab paljusid inimesi hirm põõsaste ees, mistõttu on meie rohealadel põõsarinne hõre või puudub üldse. Mida teha annab? Selleks, et linnad linnurikkamaks muuta, saab igaüks palju ära teha ning hoonete renoveerimine takistuseks ei saa. Piiritajatele, varblastele, tihastele jt linnades edukalt pesitsevatele lindudele on võimalik üles panna õige mõõduga klassikalisi puidust või uudseid pikaealisi saepuru-betooni segust pesakaste. Tihedate hekkide rajamine aeda ja haljasaladele ning põõsarinde taastamine rohealadel on samuti oluline viis, kuidas linnu linnurikkamaks muuta. Üha aktiivsem väikelindude talvine toitmine meelitab asulatesse hõlpsat toitu hankima paljusid sulelisi. Kui talv on pehme ja valdavad plusskraadid, siis eelistavad väikelinnud ikkagi iseseisvalt toitu otsida. Siis puudub tegelikult ka vajadus linde toita. Pealegi on loodusest leitav toit märksa mitmekesisem kui toidumajade oma. Tänavune sügis on olnud samuti soe, mistõttu pole talvitama jäänud lindudel veel toidu leidmisega muret ja nad pole end inimeste lähedusse veel sisse seadnud. Seepärast on ehk ka aiad ja linnad tavapärasest veidi linnuvaesemad.
