Videole püütud aevastus aitab mõista viiruste levikut
Aevastamine on üdini inimlik tegevus. Pole ime, et Thomas Edison jäädvustas oma assistendi Fred Otti turtsumise filmilindile juba 1894. aastal. Teaduslikult pole protsessi uuritud kõigele vaatamata siiski sedavõrd põhjalikult. Nii külvasid Massachusettsi tehnikainstituudi teadlased eesotsas Lydia Bouroibaga juba eelmisel aastal hämmingut, kui teatasid, et aevastamisel vallanduvad tilgakesed võivad halvimal juhul levida enam kui seitsme meetri kaugusele. Enne seda eeldati, et tilgakeste liikumistrajektoor sõltub lihtsast Newtoni füüsikast. Suurematel pritsemetel on suurem impulsimoment, misläbi levivad need ka kaugemale. Bourouiba näitas aga, et aevastamisel moodustuv väike pilveke võimaldab väiksematel tilgakestel levida kaugemale, kui Newtoni seaduspärade alusel ennustada võiks.  Värske töös palus Bourouiba kolleegidega aevastada kahel vabatahtlikul mitme päeva vältel erinevatel kellaaegadel ligikaudu 50 korda. Vallanduvate tilgakeste pildile püüdmiseks kasutati üheksat kiirkaamerat, mis võimaldas jälgida nende liikumist kolmemõõtmelises ruumis. Seekord leidis töörühm, et sülg ja lima paiskub suust välja lehekestena, mis jagunevad seejärel väätjateks moodustisteks, millest tekivad omakorda tuttavlikud piisakesed.  Kuigi aevastamisreaktsioon tekkis tõenäoliselt võõrkehadest ja muudest ärritajatest vabanemiseks, kahtlustab Bourouiba , et evolutsiooni käigus on õppinud sellest kasu lõikama viirused ja teised mikroskoopilised haigustekitajad. Kuna iga inimese aevastamisstiil on pea sama unikaalne kui nende naer, plaanib Bourouiba jäädvustada kolleegidega järgmise sammuna veelgi rohkemate inimeste aevastamise. Uurimistööst välja kooruvad seaduspärad võimaldaksid luua senisest täpsemaid nakkushaiguste levikut kirjeldavaid mudeleid. Tööst võiksid kasu lõigata ka ventilatsiooni- ja õhupuhastussüsteeme projekteerivad arhitektid ja insenerid. Senikaua tasub aga aevastamisel meeles pidada, et:1) suu ja/või nina käega katmine on haiguste leviku seisukohalt halb idee. Gripiviirused hakkavad kätel lagunema alles viis minutit pärast sinna sattumist. (Viirusosakeste jälgi on leitud isegi kaheksa tundi pärast seda.)2) eelistada võiks pabertaskurätikut, selle pärast kasutamist prügikasti visata ja seejärel 20 sekundit hoolikalt käsi pesta.3) alternatiivselt võib suruda nina ja suu vastu küünraõnnalt.
