Mikromullid muudavad ultraheliuuringuid veelgi täpsemaks
Kui veresoontes silmale nähtavate õhutaskute tekitamine võib olla suisa eluohtlik, siis paari mikromeetrise läbimõõduga gaasimullid on organismile ohutud. Samal ajal erinevad nende akustilised omadused neid ümbritsevatest kudedest ja verest. Märkimisväärne osa õhumulle tabavatest helilainetest peegeldub tagasi, võimaldades teha seeläbi tavapärasest kontrastsemaid ja seega ka kõrgema lahutusvõimega pilte Langevini instituudi teadlased eesotsas Mickael Tanteriga püüdsid ultrahelilainetega gaasimulle pildile kuni paar tuhat korda sekundis, mis võimaldas määrata gaasimullide asukohta äärmiselt täpselt. Kuigi rangelt võttes pildistati seeläbi õhutaskuid, saadi hea aimdus ka veresoonte enda struktuurist. Lahendust näitlikustavates katsetes kasutasid teadlased õhumulle roti ajuveresoonte fotografeerimiseks. Valminud piltide lahutusvõime on sedavõrd kõrge, et igale pikslile vastas umbes üks punane verelible ehk nende küljepikkus oli ligikaudu kümme mikromeetrit. Töörühm märgib, et neil on alates lahendust kirjeldava uurimuse ilmumisest õnnestunud lahutusvõimet parandada veel umbes kolm korda. Tulevikus loodab Tanter kasutada tehnikat näiteks vähkkasvajate uurimiseks. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
