Eesti Puuetega Inimeste Koda: kõrgkoolid peavad arendama erivajadustega tudengite kaasamist õppetöösse
Pime Jakob Rosin on üks teadaolevalt 264 erivajadusega tudengist, kes hetkel ühes Eesti 24 kõrgkoolist haridust omandab. Selliste üliõpilaste täpset arvu on haridusministeeriumi teatel keeruline öelda, sest õppur ei pea oma delikaatseid isikuandmeid avalikustama, vahendas "Aktuaalne kaamera". Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht kaitses kevadel magistritööd, milles uuris erivajadustega tudengite õpikogemusi. "Erivajadustega üliõpilased kogevad kõrgkooliõpinguid kui ülejäänud ühiskonnast sammu võrra ees olevat keskkonda, mõeldes sallivusele, ligipääsetavusele, väärikusele, võrdsele kohtlemisele. Ühiskonnas on asjad ühtemoodi, kõrgkoolis on natukene paremini," selgitas Habicht. Veel selgus magistritööst, et kõrgkoolidel tasuks oma õppejõude koolitada, kuidas erivajadustega tudengeid sujuvalt õppeprotsessi kaasata, sest tase on väga erinev. Näiteks võib tuua juhuse, kus õppejõud ei lubanud viipkeele tõlgil suulise eksamile kaasa tulla, sest kartis, et tõlk ütleb kõik õiged vastused ette. Selliste olukordade ennetamiseks on Tartu ülikoolil tehtud kuus erivajadusega üliõpilaste õpetamist käsitlevat lühifilmi. Liikumispuudega Sven Kõllamets on edukalt lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ja nõustab nüüd samas oma saatusekaaslasi. Tema kinnitusel tuleb erivajadustega inimeste õppetöösse kaasamisele mõelda juba enne, kui selleks vajadus tekib. "Tehnikaülikooli kogemus näitab seda, et enne me peame looma takistustevaba, universaalselt disainitud keskkonna ja siis inimesed tunnevad ennast julgemalt ja tulevad ka õppima," rääkis Kõllamets. Ta julgustab õppeasutusi alati ennetavalt takistusi eemaldama. "Küll siis inimesed, kes neid kohandusi vajavad, ka tulevad õppima," kinnitas Kõllamets. Oma tänasel aastakonverentsil autasustas Puuetega Inimeste Koda oma liikmetest tublimaid õppureid ja ka silmapaistvaid õppeasutusi.
