Süvenenud silmitsemine teeb ümbritseva suhtes kurdiks
 
Inglismaal Londoni Ülikooli kolledžis tehtud uuringutest ilmneb, et kui inimene koondab tähelepanu visuaalsele tegevusele, siis võib ta muutuda ajutiselt kurdiks hariliku tugevusega helide suhtes. Maria Chait ja Nilli Lavie kirjutavad ajakirjas Journal of Neuroscience, et tõenäoliselt peavad kuulmis- ja nägemistaju kahe peale hakkama saama piiratud närviressursiga. Kui keskendume kõvasti nägemistajule, siis kuulmistaju jaoks mõnikord enam piisavalt ressurssi ei jätku. Chaiti ja Lavie tehtud katsetes selguski, et keeruka visuaalse ülesande lahendamisse süvenenud katseisikud ei pannud tähele helisid, milliseid kuulsid nad hõlpsalt siis, kui nende lahendatav visuaalülesanne oli kergemate killast. Katse ajal tehtud ajupildilt võis välja lugeda, et katseisikud mitte lihtsalt ei eiranud kuuldud helisid, vaid tõepoolest tõenäoliselt ei kuulnudki neid. Magnetoentsefalograafia meetodil saadud reaalaja pildilt oli näha, kuidas juba kuulmissignaali töötlusahela algjärgus paistis helisignaalist ajendatud ajuaktiivsus tavapärasest erinev, mistõttu võib arvata, et katseisik jäi nende helide suhtes kurdiks. Selline tähelepanuvajakust tingitud kurtus on igapäevaelus üsna levinud nähtus, aga nüüd on paremini teada, millest see tuleb. Nähtusel võib olla ka tõsisemaid tagajärgi, kui kerge tüli arvutisse süvenenud ja temaga vestelda sooviva inimese vahel või bussis nutitelefoni silmitsedes peatuseteate kuulmata jätmine ja peatusest mööda sõitmine. Kujutage ette, kui operatsioonisaalis lõikusse süvenenud kirurg ei pane tähele mõne tähtsa seadme piiksumist või kui autojuht uurib keerukat navigatsioonikaarti, kuid jääb liiga põhjalikult silmitsema mõnda värvikat reklaamplakatit või isegi meeliköitva välimusega jalakäijat. Selline juht kuuleb küll sireene ja tuututamist, aga nõrgemaid helisid, näiteks teiste autode mootorimüra või jalgrattakella mõnikord enam mitte.
