Ameerika jalgpallis tasub treenida ilma kiivrita
„Mõte võtta kiiver ameerika jalgpalli treeningu ajaks ära, et vähendada peatraumasid, võib spordi mõttes tunduda täiesti meelevaldne,“ ütles UNH professor Erik Swartz, kelle juhtimisel uuring tehti. Teadlased uurisid kahe aasta vältel 50 UNH ameerika jalgpalli meeskonnas mänginud tudengit. Eesmärk oli teada saada, kas sekkumistehnika, mida nad nimetasid HuTTTM programmiks, mõjutab mängijate mahajooksmise tehnikat (tackle), et seeläbi vähendada peatraumasid. Videost on näha, kuidas mahajooksmise tehnika välja näeb ja kuidas teadlased uuringus kasutatud sekkumistehnikat selgitavad.  Katses osalenud mängijad jagati kahte võrdsesse gruppi. Mõlemad grupid treenisid kiivriteta, kuid erinevus oli selles, et ühes grupis kasutati sekkumistehnikat ehk õpetati, kuidas astuda kontakti teise poole mängijaga, rünnates tema keha muudesse piirkondadesse kui pea ning kuidas võtta rünnakut tervist ohustamata vastu. Enne trenni kinnitati iga mängija parema kõrva kohale xPatchi andur, mis mõõtis mängu käigus saadud erinevate füüsiliste kontaktide sagedust, asukohta ja kestust mängija peale. Selgus, et rühmas, milles kasutati sekkumistehnikat esines ühe mahajooksmise kohta kolmandiku jagu vähem peatraumasid kui kontrollgrupil. „Selline käitumise mõjutamine ei vähenda mitte ainult koheselt tekkivate traumade tõenäosust, vaid ka neid vigastusi, mis tekivad hiljem ja millel võivad olla pikaajalised mõjud hilisemas elus,“ selgitas Swartz. Keskmine USA kolledži ameerika jalgpallur saab hooaja vältel ligikaudu 1000 väiksemat või suuremat lööki. Noorematel, koolilastest mängijatel on see näitaja umbes 100. Kui hakata kasutama sekkumistehnikat ehk õpetada juba koolilastele tõhusamat, kuid ohutumat mahajooksmise tehnikat, võib see hoida ära mitmeid pea, selja ja kaelavigastusi. Pikas perspektiivis panustab see rahvatervisesse ning hoiab kokku raha vigastustest tekkinud tervisehädade ravimiselt. Artikkel ilmus ajakirjas Journal of Athletic Training.
