Mälu parandamiseks piisab juba lühikesest jõudeolekust
Šotimaal asuva Heriot-Watti ja Edinburghi ülikooli teadlased eesotsas Michaela Dewariga on näitlikustanud lühikese puhkepausi kasulikke mõjusid näitlikustanud varemgi. 2012. aastal tehtud katsetes leidsid nad, et eakad mäletavad tekstilist informatsiooni – näiteks lühijutu detaile – paremini, kui neil võimaldati pärast selle kuulmist omaette puhata. Sarnastes loomade jaoks kohandatud katsetes on jõutud analoogsetele järeldustele. Uues töös palusid nad 40 nooremal katsealustel uidata virtuaalreaalsuses ja jätta selle käigus meelde kindel marsruut. Pooltel uurimisalustel võimaldati katse järel lõõgastuda kümmekond minutit telefonide ja teiste nüüdisaegsete nutiseadmeteta hämaras ja vaikses toas. Teised pidid aga oma tähelepanu koondama eelneva katsega mitteseonduvale erinevuste otsimise mängule. Puhata saanud noorukid mäletasid hiljem marsruuti keskmiselt kümne protsendi võrra paremini. Tulemused viitavad autorite sõnul, et ka lihtne jõudeolek võib kätkeda endas vähemalt mälestuste talletamise seisukohast mõningaid une kasulikke omadusi. Tähelepanek võiks nende sõnul anda lootust unenappuse või üldise unetuse all kannatavatele inimestele. Vähemalt osa päeva mälestustest viiakse püsivamasse olekusse ka piisava lõõgastumise toel. Samuti loodab Dewar kolleegidega, et tulemustest on kasu amneesia all kannatavate patsientide elukvaliteedi tõstmisel. Mõne aasta eest leidis neuropsühholoog kuuldud sõnade meenutamist hõlmavas mälutestis, et sõnade kuulmise järel stiimulitevaeses keskkonnas puhata saanud suutsid neid taas silme ette manada 30-80 protsendi võrra paremini. Kontrollgrupis ei mäletanud neist mitte ühtegi aga kaks kolmandikku. Uurimus ilmus ajakirjas Hippocampus.
