Ärevusse kaldumine võib ohu korral abiks olla
Prantsuse teadlaste uuringust selgus, et kergesti ärevusse sattuvate inimeste ajust töötleb ohtlike olukordadega seonduvaid signaale niisugune piirkond, mis peale selle kavandab ka kehalist tegutsemist. Seevastu vähem ärevusse kaldujatel töötleb neid signaale hoopis üks teine piirkond, mis vastutab samal ajal ka nägude äratundmise eest. Võib arvata, et nägude äratundmise piirkond tuli mängu osaliselt seepärast, et Marwa El Zein Prantsusmaa tervise- ja meditsiiniuuringute instituudist ja ta kolleegid uurisid oma katsetes lähemalt just seda, kui suurt ärevust tekitasid katseisikutes emotsioone väljendavad näod. Kuid igal juhul tundub tulemuste põhjal, et ärevusaltimad inimesed võiksid olla ohu korral kiiremini tegutsemisvalmis kui rahulikuma loomuga inimesed, sest ärevust ja tegutsemist koordineerib neil üks ja sama ajupiirkond. Päris kindlalt seda aga veel järeldada ei saa. El Zein ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas eLife, et asja on tarvis kindlasti edasi uurida.
