Tähe valgus näitab raskusjõudu tähe pinnal
Ent uus meetod, mille on välja töötanud rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Thomas Cullingeriga Austriast Viini ülikoolist seisneb matemaatilistes arvutustes, mis põhinevad tähe heleduse väikesel varieerumisel, mida saab mõõta meie oma Päikesesüsteemis tiirutavate vaatlussatelliitide pealt, nagu näiteks Ameerika Ühendriikide kosmoseteleskoop Kepler või Kanada kosmoseobservatoorium MOST. Cullinger ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et nende meetodiga saab tähe pinnal valitseva raskusjõu tugevuse kätte neljaprotsendise täpsusega. Laiemas laastus on see tugevus senigi teada olnud, näiteks Päikese pinnal on see umbes 20 korda tugevam kui maakera pinnal, aga mõne punase hiidtähe pinnal võib see olla ka 50 korda nõrgem kui Maal. Raskusjõu tugevust tähe pinnal on tore võimalikult täpselt teada muu hulgas seepärast, et see aitab saada tõepärasemat ettekujutust tähe läbimõõdust, juhul kui tähe mass on juba teada. Tähe läbimõõdust tõepärase ettekujutuse saamine kulub aga ära kasvõi eksoplaneetide uuringutes, sest tähe ümber tiirlevate planeetide mõõtmeid hinnatakse tähe enda arvatavate mõõtmete alusel. Kui me peame mõnda tähte näiteks ekslikult Päikese-sarnaseks ja oleme avastanud selle ümber tiirlemas enda arvates Maa-sarnase elukõlbliku planeedi, aga tegelikult on tegu hoopis hiidtähega, siis on ka see planeet tegelikult maakerast palju suurem ja tõenäoliselt eluks kõlbmatu. Oh siis seda pettumust, mis sellest siis tulla võiks.
