Kaksikute suuruuring lahkab vähi pärilikku külge
Taani, soome, rootsi, norra ja ameerika teadlastest koosnev töörühm eesotsas Lorelei Mucci ja Jacob Hjelmborgiga leidis, et ühemunakaksikute puhul oli vähki risk elanikkonna keskmisest 14 protsenti kõrgem, kahemunakaksikute puhul viis protsenti ehk vastavalt 46 ja 37 protsenti. Samuti täheldasid nad, et 23st vähivormist 20 puhul oli vähki põdeva lähisugulasega samasse vähivormi haigestumise risk kõrgem ka vähihaige õel ja vennal. Muu hulgas pidas see paika rinna-, munasarja-, emakakaela-, eesnäärme ja nahavähi korral. Eriti tugev oli seos munandivähi puhul. Siiski nägi töörühm, et kaksikute puhul, kes olid mõlemad vähki haigestunud, põdesid nad sagedamini kui kahel juhul kolmest erinevat tüüpi vähki. Tähelepanek vihjab teadlaste sõnul, et mõnedes peredes suurendavad pärilikud tegurid kõikidesse vähivormidesse haigestumise riski. Kokkuvõtlikult määrab pärilikkusaine uurimuse kohaselt mitmete vähitüüpide koguriskist 30–60 protsenti. Näiteks melanoomi ja eesnäärmevähi puhul ulatus see vastavalt 58 ja 57 protsendini. Kokku põhines uurimus 80 000 ühemuna- ja 123 000 samast soost kahemunakaksiku aastatel 1943 kuni 2010 kogutud terviseandmetel. Ühemunakaksikute pärilikkusaine on pea identne, kahemunakaksikute DNA kattub ligikaudu 50 protsendi ulatuses. Vaatlusperioodi pikkus oli keskmiselt 32 aastat. Kokku haigestus selle vältel vähki 24 000 kaksikut, neist 3000 mitmesse vähivormi. Teisisõnu ulatus vähki haigestumise risk keskmiselt 32 protsendini. Lisaks geneetiliste tegurite uurimisele lahkasid teadlased ka samas keskkonnas elamise mõju. Ootuspäraselt paistis see kõige paremini silma kopsuvähi puhul. Samuti oli see märgatav ka rinna- ja munandivähi puhul. Seevastu näiteks melanoomi puhul sai vähiriskiga seonduvatest keskkonnateguritest selgitada 42 protsenti mõjuritega, millega mõlemad kaksikud ilmtingimata kokku puutuma poleks pidanud sh sigaretisuits ja liigne päikese käes viibimine. Uurimus ilmus Ameerika Arstide Liidu ajakirjas.
