Arheoloogiaajakiri Tutulus võtab kokku mulluse Eesti arheoloogia-aasta
Ajakirjas tõdevad Tartu ülikooli doktorandid Ragnar Saage ning Riina Rammo, et arheoloogia on eriala teaduste piirimail – tänu teiste erialade meetoditele ja teadmiste toele saavad arheoloogid uuritud muististest mitmekülgset infot, mis on oluline leidude süvitsi uurimisel. Nii on erialadevahelise koostöö heaks näiteks allveerobotid ja arheoloogia, kus Priit Lätti Eesti meremuuseumist sidus allveeroboti väljatöötamisel oskuslikult veealuse kultuuripärandi, robootika, materjaliteaduse, programmeerimise ja muud olulised oskused. Lätti kirjeldab oma artiklis, et just pinnalt juhitavad allveerobotid võimaldavad filmida veealuseid vulkaane, võtta merepõhjast proove ning uurida laevavrakke seestpoolt. Tema sõnul on allveerobotid eriti tuntud just tänu viimatinimetatule ning toob näitena kõigist kõige enam tuntud uppunud laeva, Titanicu uurimise. Allveerobotite panusest arheoloogias saab lähemalt lugeda ajakirjast. Suurelt on kajastatud ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Duboviku poolt sajandi leiuks nimetatud Kadrioru vrakkide väljakaevamise lugu – leiukoht, nimepanek ning vrakkide uue elutsükli algus 2015. aasta kevadel. Veel saab lugeda 2000 aasta vanusest Aakre Kivivare tarandkalmest, Rabivere rabast leitud mumifitseerunud naise surnukehast, rootsiaegsetest vaskmüntidest, hammas- ja luuripatsite kandmisest Eestis kiviaiast keskajani, 2015. aasta kaevamistulemustest ja paljust muustki. Populaarteadusliku aastakirja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased. Väljaande taga on kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu. Tutulus, mida annab välja Tartu ülikooli arheoloogia kabinet, ilmus ajakirja Horisont jaanuarinumbri kaasandena. Eraldi saab ajakirja osta Tartu ülikooli arheoloogia osakonnast Jakobi 2, 208–212.
