Vara ärkamisel on geneetiline alus
Kokku tuvastasid geeniteste pakkuva ettevõtte 23andMe teadlased geeniandmeid uurides 15 piirkonda, milles nähtavad ühe nukleotiidi muutumisel tekkinud variatsioonid seostusid tugevalt sellega, kas DNA-d loovutanud inimene pidas end õhtu- või hommikuinimesteks. Mitmed sõelale jäänud geenid on elevust tekitanud varemgi – neist seitse mõjutavad teadaolevalt ööpäeva rütme. Bioloogilisi protsesse, mille kiirus ja ulatus järgib ligilähedaselt 24 tunni pikkust ööpäeva. Näiteks seostusid ühes geenis nähtavad variatsioonid inimeste suurema või väiksema valgustundlikkusega, mutatsiooni teises geenis on aga küülikute puhul seostatud pikema REM-unega. Kaheksa geeni potentsiaalne roll inimeste päeva alustamise eelistuses jääb veel hämaraks. Uuringus osalenud enam kui 89 000 inimesest kirjeldas end ''öökulli'' ehk õhtuinimesena ligikaudu 56 protsenti. Statistiliselt kuulusid hommikuinimeste sekka pigem naised, enam kui 60 aasta vanused täiskasvanud ning väiksema kehamassiga inimesed. Samas vajasid nad välja puhkamiseks sagedamini enam kui kaheksa tunni pikkust und. Teisi kogutud terviseandmeid kaasates näisid õhtuinimesed vaevlevat sagedamini unetuse ja depressiooni käes. Ent sarnaselt kõrgemale kehamassiindeksile polnud seosed piisavalt tugevad, et neid oleks saanud nimetada põhjuslikeks. Samal ajal ei tohiks 23andMe uuringut pidada päris omakasupüüdmatuks. Kuigi ettevõte ei tohi enam oma geenitestide alusel USA toidu- ja ravimiameti otsuse kohaselt meditsiinilist nõu pakkuda, ei takista neil miski tänaseks kogutud andmete põhjal geenidoonorite nõusoleku korral käesolevale tööle analoogseid uuringuid tegemast ja neid piisava tasu eest ravimifirmadele edastamast. Samuti on neil võimalus pakkuda mõõduka tasu eest mitte-meditsiinilise iseloomuga näpunäiteid. Paralleelselt 23andMe teadlaste tööga avaldas Suurbriannia biopanga töörühm eelretsenseerimata keskkonnas BiorXiv eile uurimuse, milles teatavad 12 uue inimese kronotüübiga seostuva genoomi piirkonna leidmisest. Töörühm jõuab analüüsis järeldusele, et neist osa näib mõjutavat lisaks eelistatavale ärkamisajale ka näiteks skisofreenia riski, haridustee pikkust ja võimalik, et ka kehamassiindeksit. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
