Merevees hõljuvad plastitükid häirivad austrite sigimist
Nüüd on prantsuse ja belgia teadlased teinud oma laborites katseid, millest selgub, et merevees hõljuvad plastitükikesed võivad muu hulgas teha suurt kahju ka austritele ja vähendada nende võrratute molluskite sigimisvõimet. Austrid toituvad planktonist, tõmbavad vett sisse ja puristavad siis jälle välja, jättes maitsvad planktonipalad endale, aga et inimese toodetud esemete, kasvõi näiteks riiete küljest – samuti neid esemeid tootvatest tehastest – jõuab keskkonda, sh lõpuks ka merevette tohutus koguses mõne mikromeetri kuni millimeetri mõõtu plastiosakesi, siis satub neid koos planktoniga üha enam ja enam ka plantonitoiduliste loomade, näiteks austrite organismi. Arnaud Huvet Prantsuse mereekspluatatsiooni uuringute instituudist ja ta kolleegid tegid katsetes kindlaks, et näiteks kuue mikromeetrise läbimõõduga plastiterakestest jäi austrite kehasse kuni 69 protsenti. Terakesed jäävad pidama austri seedeelunditesse. Seal takistavad nad korralikku seedimist ja hakkavad häirima ka austri hormonaalse süsteemi talitlust. See on organismile nii suureks koormaks, et austritel ei jätku enam piisavalt jõudu sigimissüsteemi normaalseks käigus hoiuks. Katses selgus, et plastiosakesi söönud emased austrid munesid 38 protsenti vähem mune, aga isaste austrite seemnerakud jäid 23 protsenti aeglasemaks. Plasti söönud austrite järglaste arv kahanes 41 protsenti, aga need järglased, kes siiski ilmale tulid, kasvasid tavalistest austritest aeglasemalt. Nii et tore on siin toota ja tarbida küll, aga vaesed mereloomad peavad selle pärast kannatama.
