Lihavõttesaar võis alla käia sõjatagi
Ent nüüd väidab rühm ameerika teadlasi, et jutud kodusõjad on ilmne liialdus, sest saarelt leitud rohkearvulised esemed, mida on peetud seni odaotsteks, olid tegelikult hoopis midagi muud. Carl Lipo Binghamtoni ülikoolist ja ta kolleegid uurisid fotode põhjal enam kui 400 odaotsaks peetud muistist. Need matadeks kutsutavad esemed on põhikujult enamasti kolmnurksed, valmistatud kõvast ja teravaservalisest vulkaanilisest klaasist. Lipo ja ta kolleegid jõudsid järeldusel, et võitluslikul otstarbel ei kasutatud matasid kindlasti, sest relvadeks sobisid need väga halvasti ja on väga vähe usutav, et Lihavõttesaare elanikud poleks osanud teha paremaid relvi. Teadlased kirjutavad ajakirjas Antiquity, et küllap leidsid matad kasutamist hoopis näiteks tätoveerimisel või kodustes majapidamistöödes. Kuna seni valdavalt usutud oletus, et Lihavõttesaart on laastanud suured sisesõjad, rajaneb just rohkearvulistele mata-leitudele, seabki Lipo ja ta kolleegide avastus selle sõjateooria nüüd suure kahtluse alla.
