Eksperimentaalne vähiteraapia aitab ravimatu leukeemia vastu
Ameerika Ühendriikides läbiviidud katse hõlmas kaugele arenenud ägedat lümfoblastset leukeemiat põdenud patsienti. Kuigi laste hulgas suudetakse vähivormi ravida juba enam kui neljal juhul viiest, elab täiskasvanutest selle üle vaid 20–40 protsenti. Proovile pandud teraapia hõlmas 29 patsienti, kes oleks prognooside kohaselt surnud 2–5 kuud hiljem. Katseline raviviis hõlmas patsientide verest T-tapjarakkude eraldamist ja nende pärilikkusaine muutmist. Muudatuste mõjul täienes nende pind vähirakke paremini märgata suutva valguga. T-lümfotsüütide peamiseks ülesandeks on äratada viiruste, teiste haigustekitajate ja ka kasvajate hävitamiseks ülejäänud immuunsüsteemi tähelepanu. Mõnikord aga sellest ei piisa või suudavad vähirakud T-lümfotsüütide signaali summutada. Teraapia tulemused näitlikustavad, et lümfirakkude ümberprogrammeerimine võib olla vägagi edukas – vähk hakkas taanduma 27 uurimisaluse organismis. Samas pidid Fred Hutchinsoni vähikeskuse teadlased nentima, et teraapial võivad olla vägagi tõsised kõrvalmõjud. Kahe patsiendi puhul polnud lahendusest kasu ja seitsmel tekkis tsütokiini vabastamise sündroomist tervet keha hõlmab põletik, mistõttu vajasid nad intensiivravi. Tüsistuste tõsidus eristab teraapiat teistest seni leukeemia ravimiseks kasutatavatest võtetest, mis seab praegusel kujul meditsiinieetikute ja patsientide ette vastuvõetavaid riske puudutava dilemma. Lisaks näitasid teadlased, et analoogne lahendus töötab ka kroonilise lümfotsüstilise leukeemia ja mitte-Hodgkini lümfoomi puhul. Kasvajate puhul aga sellest ei piisa. Teraapiat kirjeldanud töö pole läbinud veel standardset eelretsenseerimise protsessi, tulemusi esitleti Ameerika Teaduse Edendamise Ühingu aastakohtumisel
