Elu võis tekkida jäätunud meres
Lõuna-Aafrika ja Norra teadlaste väitel oli ookeanivee temperatuur ülikauges minevikus – umbes sel ajal, kui elu tekkis – umbes samasugune kui tänapäeval, aga võibolla oli mõnda aega kogu veepind kaetud lausa jääga. Seni on teadlased arvanud, et vesi oli tollal väga-väga soe, vahest isegi umbes 85 °C, aga Maarten de Wit Port Elizabethis asuvast Nelson Mandela metropoli ülikoolist ja ta kolleegid on analüüsinud Lõuna-Aafrikast leitud 3,5 miljardi aasta vanuseid kivimeid. Nad väidavad, et nende kivimite tekkeaja temperatuuri on seni valesti määratud, sest ei ole arvesse võetud kuumaveeallikate mõju hapniku isotoopide kontsentratsioonile. Ent kivimites enestes on märke, et just kuumaveeallikate läheduses merepõhjas need tekkisidki. Peale selle on de Wit ja kolleegid avastanud enam-vähem sama vanadest settekivimitest mineraali, mille moodustumiseks on vaja, et vesi oleks külm. De Wit ja kolleegid väidavad ajakirjas Science Advances, et mingil ajal võis väga noor maakera olla üleni jää ja lume all. Kuid kui nendel kaugetel aegadel oli nii külm, kuidas siis meie planeedil üldse elu tekkida sai? Tuleb välja, et mõnedes teistes teadusuuringutes antud hinnangutel võinukski elu tegelikult väga hästi tekkida ka külmas vees või koguni jää sees. Külmas vees on õrnad orgaanilised molekulid stabiilsemad kui soojas ja jää sees võisid orgaanilised ained esineda ka suuremas kontsentratsioonis kui ürgses merevees. Kuidas see kõik täpselt oli, on tagantjärele muidugi väga raske kindlaks teha, aga huvitavaid ideid käivad teadlased kindlasti välja ka edaspidi.
