Kosmoseolendite signaale tasub otsida õigest suunast  
Nüüd pakuvad kaks teadlast, René Heller Saksamaalt Göttingeni ülikoolist ja Ralph Pudritz Kanadast McMasteri ülikoolist, ajakirjas Astrobiology välja idee, kuidas suurendada võimalike signaalide avastamise tõenäosust. Idee on põhimõtteliselt lihtne: tuleb vaadata õigesse suunda. Heller ja Pudritz lähtuvad eeldusest, et eksoplaneetide asukad kasutavad ka ise planeetide otsingutel samasuguseid meetodeid nagu meie siin Maal. Üks põhiline meetod, millega maapealsed astronoomid eksoplaneete avastavad, on niinimetatud transiidimeetod, mis seisneb selles, et uuritakse kaugete tähtede lühiajalisi perioodilisi tumenemisi, mis tekivad, kui tähe ümber tiirlev planeet läheb Maa pealt või kosmoseteleskoobist vaadates tähe eest läbi. Selliseid tumenemisi näeme ja neid tumenemisi põhjustavaid planeete avastame mõistagi ainult sellisel juhul, kui planeedi tiirlemistasand oma tähe ümber on enam-vähem täpselt serviti meie poole. Heller ja Pudritz pööravad nüüd selle mõttekäigu ringi ja tõdevad, et Päikesesüsteemi planeete ja nende seas ka maakera on suutelised transiidimeetodil avastama ainult need võimalikud kaugetel planeetidel tegutsevad astronoomid, kelle planeedilt vaadates lähevad Päikesesüsteemi planeedid aeg-ajalt Päikese eest läbi. Kui need astronoomid või nende planeedikaaslased on huvitatud ühendusevõtusignaalide saatmisest kosmosse, siis on alust arvata, et nad suunavad need signaalid nende planeetide poole, mille nad on juba avastanud. Kui neil ka meie maakera on avastatud, siis Helleri ja Pudritzi hinnangul on neil küllap ka meie atmosfääri koostist uurides tekkinud kahtlus, et siin võib elu leiduda, mis veelgi tõstab tõenäosust, et nad oma signaalid just siia suunavad. Meie aga omalt poolt võiksime siis seda arvesse võtta ja eriti tähelepanelikult jälgida neid tähti ja planeete meie Galaktikas, mis jäävad enam-vähem maakera tiirlemistasandisse. 
