Teadlased leidsid habemete lopsakust ja juuste hallinemist mõjutavad geenid
Võrreldes oma inimahvidest suguvendadega on inimeste näol ja peas kasvavad karvad olla inimesiti suhteliselt erinevad. Juuste täpne toon ja pikkus võib signaliseerida viljakust ning lähtuvalt kultuurist ka inimeste sotsiaalset staatust ja jõukust. Eripärade – näiteks juuste värvi ja hoiaku ning kiilanemiskalduvuse – geneetiliste aluste uurimisel on seni keskendutud aga peamiselt Euroopas ja Ida-Aasias elavatele inimestele. Parema ülevaate saamiseks võtsid Londoni ülikooli kolledži teadlased eesotsas Kaustubh Adhikariga vaatluse alla 6630 Lõuna- ja Kesk-Ameerika elanikku. Maailmajagu võib pidada rahvaste sulatuspotiks, misläbi on ka sealne geneetiline mitmekesisus suhteliselt kõrge. Juuste ja habemete ning pärilikkusaine vaheliste seoste otsimiseks jagas töörühm uurimisalused nende väliste tunnuste põhjal erinevatesse rühmadesse, võttis neil vereproovid ja järjestas nende genoomi. Genoomiülese assotsiatiooniuuringuna tuntud tehnikat kasutades leidis Adhikar kolleegidega seejärel 16 geenivarianti, mis seostusid luubi alla võetud tunnustega kõige paremini.  Töörühm järeldab tulemuste põhjal, et juuste hoiakut, värvi, kulmude kokku kasvamist, hallipäiseks muutumise kiirust ja habeme lopsakust mõjutavad paari erandiga erinevad geenid. Näiteks mutatsioon geenis IRF4 viib nii heledamate juusteni kui ka kiirendab hallpeaks muutumist. EDAR geeni üks alleelidest seondub aga nii näokarvade tiheduse kui ka juuste sirguse ja paksusega. Nõnda võiks pärilikkusaine uurimine anda töörühma hinnangul vihjeid võimaliku kahtlusaluse välimuse kohta. Enne seda tuleb kontrollida aga tulemuste õigsust ja leida täiendavaid juuste ja näokarvade omadusi mõjutavaid pärilikkusaine lõike ja nende alleele. Samuti võiks tööst tulevikus uute ravimite sihtmärkide näol kasu lõigata farmaatsia- ja kosmeetikatööstus. Töörühm märkis töös ka, et näokarvade ja juuste mitmekesisuse müriaadi ei saa selgitada vaid puhta juhusega ning oma roll on olnud sugulisel ja/või looduslikul valikul. Populatsioonis levinud geenimutatsioonid võisid pakkuda peale näiteks teist tooni juuste ka teisi hetkel veel tabamatuks jäänud eeliseid. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
