Universumi lõpuni võib olla vaid mõni miljard aastat  
Universum teatavasti paisub ja paisumine kiireneb. Kui paisumise kiirenemise tempo püsib praegusel tasemel, siis ei ole karta midagi. Kõik galaktikad hajuvad ajapikku üksteisest kaugele-kaugele, universum jääb üha jahedamaks ja jahedamaks, kuni lõpuks igasugune aktiivsus lihtsalt vaibub. Ent võib juhtuda ka nii, et universumi paisumise kiirendus hakkab kasvama. See võib juhtuda siis, kui paisumise kiirenemist põhjustava mõistatusliku tumeenergia hulk peaks millegipärast kasvama. Siis võib paisumine minna lõpuks nii tohutu kiireks, et kõik tähed, planeedid, molekulid ja aatomid rebenevad tükkideks, kuni lõpuks ka aegruum ise puruks käriseb. Saez-Gomez ja ta mõttekaaslased kirjutavad eelretsenseerimata veebikeskkonnas arXiv avaldatud töös, et universumi paisumise kohta saadud värskeimate andmete põhjal käitatud arvutimudeli järgi võib selline suur kärin käia kõige varem juba 2,8 miljardi aasta pärast. Arvestades seda, et meie Päike võiks iseenesest põleda veel umbes viis miljardit aastat, on see aeg üllatavalt lähedane. Õnneks pakkus Saez-Gomeze mudel ka pikemaid aegu ja suure tõenäosusega ei kujuta ka mudeli lähteandmed endast lõplikku tõde. Küllap on meil siis veel vähemalt paar miljardit aastat aega mõelda, kas saame äkki midagi universumi päästmiseks ette võtta.
