Bakteritel on üsna hea ühismälu
Šveitsis Zürichis asuva kõrgkooli ETH mikrobioloogid Roland Mathis ja Martin Ackermann tegid katseid bakteritega liigist Caulobacter cresentus. Neid baktereid elab üle maailma nii magevees kui ka soolases ehk merevees. Kuid kui soola on vees juba liiga palju, siis seda bakterid ei talu, eriti kui soolasus tekib ootamatult. Siin tulebki mängu bakterite mälu. Kui baktereid kõigepealt suhteliselt väikese soolasusega n-ö hoiatada ja nad hiljem, näiteks 30 minuti pärast nagu Mathise ja Ackermanni katses, panna juba väga soolasesse vette, siis võib nende vastupidavus olla parem, kui see oleks olnud ilma eelhoiatuseta, mis neile siis mingil moel justkui meelde on jäänud. Mathis ja Ackermann kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kui katset teha korraga ainult ühe bakteriga, siis jääb eelhoiatus talle meelde suhteliselt kehvasti. Ent kui baktereid osaleb katses terve suur hulk, siis püsib eelhoiatus kamba peale meeles paremini ja tõenäosus ülisoolases vees hukkuda on sel puhul selgelt väiksem. Bakterite kollektiivne ühismälu ongi seega siis parem kui üksikbakteri bakteri üksikmälu. Mathise ja Ackermanni sõnul tasub nähtust täpsemalt edasi uurida, sest see võiks aidata paremini mõista näiteks resistentsuse teket antibiootikumide vastu või ka leida võimalusi, kuidas hoida tööstustootmises või veepuhastamises rakendatavad bakterid püsivamalt heas vormis.
