Tüvirakud pakuvad uut võimalust nägemise taastamiseks
Esimene töö toetub 2006. maailma muutnud avastusele, et keharakke on võimalik paari pärilikkusaines tehtava muudatusega muuta tüvirakkudeks. Pluripotentsed rakud võivad seejärel sõltuvalt keskkonnatingimustest diferentseeruda erinevateks keharakkudeks. Uute uuringute käigus leidsid jaapani teadlased, et kindlate valkude ja keemiliste ühendite olemasolul saab neist kasvatada protosilmi – neljast erinevast rakutüübist koosnevaid ringikujulisi kämpe. Elusorganismis arenevad neist erinevad silma osad, sh sarvkest, võrkkest ja ka lääts. Nishida kasutas kolleegidega küülikutega tehtud katsetes protosilmade loomiseks algmaterjalina küülikute naharakke ning eraldas protosilmadest kolmanda ringja rakukämbu, millest areneb sarvkest ja silmalääts. Töörühm kasvatas neist katseklaasis läbipaistvad lehekesed ja siirdas need seejärel sünnist saati sarvkesta puudumise tõttu pimedate küülikute silmadesse. Küülikute keha võttis katseklaasis muudetud rakud omaks. Moodustunud lääts muutis loomad nägijaks.   Nishida märgib kolleegidega, et tehniliselt saab analoogselt taastada patsientide enda rakkudega ka peaaegu kõiki teisi silmaosi. Sama lahenduse inimeste puhul kasutamine võtab aga aega veel aastaid. Märksa kiiremini võiks praktikasse jõuda teine ajakirjas Nature esitletud lahendus. Hiina ja ameerika teadlased tegid katseid jäneste ja makaakidega, keda vaevas läätsekae ehk silmaläätse hägustumine. Inimesi kimbutab häda tavaliselt vanurieas. Paraku võib see geneetilise häire või vigastuse tõttu tekkida aga ka juba isegi imikutel. Lahenduseks on läätse eemaldamine ja selle asendamine kunstmaterjalist valmistatud analoogiga. Iga kord pole aga sellest abi ja protseduuriga võivad kaasneda erinevad tüsistused. James Funderburgh Pennsylvania ülikoolist otsustasid sarnaselt Nishidaga otsida abi erinevateks silmarakkudeks areneda suutvatest tüvirakkudest (LEC). Vastupidiselt jaapanlastele huvitasid neid tüvirakud, mis juba niigi silmas paiknevad. Tüüpilise läätse asendamise operatsiooni käigus eemaldatakse LEC-idest paraku märkimisväärne osa. Funderburgh leidis kolleegidega võimaluse teha seda suuremate kadudeta. Nii suudab silm ise uue läätse kasvatada. Meetodi lihvimise järel kasutas töörühm sama protseduuri 12 imiku nägemise parandamiseks. Tüvirakkudest uue läätse moodustumiseks kulus keskmiselt kaheksa kuud. Funderburgh kirjutab kolleegidega, et esimene operatsioon viidi läbi kahe aasta eest ja lapse nägemine oli endiselt hea. Statistiliselt esines tüsistusi kõigi operatsioonide lõikes harvem kui igal viiendal juhul. Tüüpiliselt küündib see imikute puhul 93 protsendini. Laste enda rakkudest kasvanud silmad olid tehisläätsedest 20 korda selgemad. Töörühm nendib, et enne lahenduse tavapraktikas rakendamist tuleb teha katseid täiendavate inimestega. Samuti pole kindel, et see töötab sama hästi ka täiskasvanute, eriti vanemaealiste puhul. Tüvirakkude võime teisteks rakkudeks diferentseeruda langeb vanusega. Hinnanguliselt on maailmas silmakae tõttu pimedad 20 miljonit inimest.
