Pagulasi kimbutavad psüühikahäired põlisrahvast kordades sagedamini
Nüüdisaegse laialt tunnustatud käsitluse järgi on igal inimesel skisofreeniasse haigestumiseks kindel geneetiline eelsoodumus. Haiguse avaldumine sõltub aga keskkonna poolt avaldatavast stressist. Teooriaga kooskõlaliselt on eelnevate uuringute käigus leitud, et vähemuste ja sisserändajate hulgas diagnoositakse ka skisofreeniat sagedamini. Ajakirjas British Medical Journal ilmunud töö autorid tahtsid aga teada, kas selle juures mängib rolli ka eelnev põhjendatud hirm tagakiusamise ees. Kokku haaras terviseandmetel põhinev uuring 24 123 põgenikku, enam kui 132 000 teistel põhjustel riiki saabunud sisserändajat ja ligikaudu 1,3 miljonit rootslast. Anna-Clara Hollander Karolinska instituudist ja James Kirkbirde Londoni ülikooli kolledžist leidis kolleegidega, et pagulaste tõenäosus haigestuda skisofreeniasse oli 66 protsenti kõrgem, kui nendega samast piirkonnast pärit teistel põhjustel elukohta vahetanud sisserändajatel. Seejuures oli vahe suurem Ida-Euroopast pärit põgenike seas. Sahara-tagusest Aafrikast pärit sisserändajate puhul oli aga haigestumus sarnane. Autorid toovad võimaliku põhjusena välja üldise ühiskonna suhtumise.    Teiste sõnadega diagnoositi psühhoos iga 10 000 elaniku kohta igal aastal neljal põlisrootslasel, 12 põgenikul ja kaheksal immigrandil. Kuigi suhtarvudena on vahe märkimisväärne. tähendaks see 24 000 pagulase kohta kokku 93 täiendavat skisofreenia diagnoosi Paraku lõppes kasutatav andmerida 2011. aastaga ja ei võimalda seega aimu saada praegusest olukorrast. Siiski moodustasid Lähis-Idast pärit põgenikud ka vaadeldud ajaperioodil kõigist põgenikest lõviosa. Nii või teisiti toovad tulemused aga autorite sõnul taas välja, et pagulaste vaimset tervist ei tohi jätta tähelepanuta. Eriti arvestades, et skisofreenia puhul sõltub ravi tulemuslikkus suuresti selle varajasest avastamisest.
