Uue kummalise osakese leidmise ootus on kasvanud
Cern lõi teadusmaailmas ja ka laiemas avalikkuses laineid 2012. aastal, kui katseandmetest selgus, et kauaotsitud Higgsi osake ongi päriselt olemas. Nüüd kahtlustatav osake on väga suure massiga – kümmekond korda Higgsist raskem ja prootonist lausa 750 korda suurem. Osakesele viitab asjaolu, er kiirendis on erakordselt rohkesti näha olnud paarikaupa tekkivaid gammakiirguse footoneid, mis arvatakse olevat selle uue osakese lagunemissaadused. Detektoriga CMS kogutud andmete täiendav analüüs näitab, et osakese avastuse statistiline olulisus on võrreldes eelmise analüüsiga kasvanud 1,2 sigmalt 1,6 sigmani, mis on küll märgatav kasv, aga jääb siiski alla viiesigmalisele olulisusele, millest alates võib füüsikaavastust täiesti kindlaks nimetada. Kui osakese olemasolu kinnitust peaks leidma, siis tuleb füüsikutel kindlasti ka oma seniseid elementaarosakeste teooriaid ümber teha. ''Kui see osutub tõesti uueks osakeseks, siis on tegemist millegi veidraga, mis on tõepoolest üllatus. Me just oma laboris arutasime, millal viimati oli nii suur avastus osakestefüüsikas ja tõenäoliselt oli see viimati 1960. aastatel, kui avastati hadron,'' märkis keemilise ja füüsikalise bioloogia instituudi vanemteadur Andi Hektor. Pikemalt võib uuest võimalikust osakesest kuulda teadussaates ''Labor'' pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios.
