Eesti pääses tuberkuloosijuhtumite vähenemisega ''punaste'' riikide seast
Aastal 2014 registreeriti 100 000 inimese kohta 18,7 tuberkuloosijuhtu, Euroopas keskmiselt 12,8, kõikudes riigiti vahemikus 2,5 juhust 79,7 haigusjuhuni. Eesti tervise arengu instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul langes esialgsetel andmetel 2015. aastal uute tuberkuloosijuhtude arv veelgi. Kokku registreeriti mullu 218 tuberkuloosijuhtu, millest olid 169 esmakordsed haigestumised, 38 retsidiivid ehk uus haigestumine neil, kes olid tuberkuloosi varem põdenud ja sellest paranenud. Ülejäänud 11 näol oli tegu muude korduvravi juhtudega. Aasta enne seda oli haigusjuhtude arv 247. Eelmisel aastal olid Eestis tuberkuloosi haigestunutest kolmveerand olid mehed. Haigestujate keskmine vanus oli 51,7 aastat – noorim haigestuja oli 11-kuune ja vanim 88-aastane. Tuberkuloosi esines võrdselt nii töötavate inimeste, töötute, kui vanadus- või töövõimetuspensionäride seas.    Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus on seadnud eesmärgiks tuberkuloosi haigestumise olulise vähendamise. Üheks võtmeküsimuseks selles on sotsiaalselt haavatavad grupid ja neile suunatult tegutsemine. Tuberkuloosist on enim ohustatud nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed – krooniliste haiguste põdejad (nt diabeet, vähkkasvajad ja nende ravi, kilpnäärme haigused, kroonilised põletikud jt), HIV-positiivsed inimesed ning nakkusliku tuberkuloosihaige lähikontaktsed ja pereliikmed. Riskitegurid on ka alatoitumus, suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine. Tuberkuloosiregistri juhataja rõhutas, et tuberkuloosi haigestumise vähendamiseks Eestis on oluline haiguse võimalikult varajane diagnoosimine ja ravi kiire alustamine. Selle raames on käimas näiteks uue diagnostika- ning ravijuhendi, samuti tuberkuloosihaige kontaktsete väljaselgitamise ja tervisekontrolli kutsumise korra väljatöötamine.
