Delaunay-Belleville – tsaarivääriline ''petrool-asjandus''
Firma Delaunay-Belleville sai alguse 1850. aastal, kui Julien Belleville asus Pariisi äärelinnas Saint-Denis’s tootma aurukatlaid. Uue sajandi alguses toimus firma tegevuses oluline muudatus – otsustati lisaks senisele toodangule hakata valmistama autosid ning 1904. aasta Pariisi näitusel eksponeeriti esmakordselt uut automarki Delaunay-Belleville, kirjutab Rene Levoll ajakirjas Horisont. Peamiseks Delaunay-Belleville’i iseloomulikuks jooneks sai ümara radiaatoriga tünnikujuline auto esiosa. Originaalse disaini inspiratsiooniallikaks oli ilmselgelt auruvedur. Esimeste ostjate seas sattus olema Nikolai II õukonna tiibadjutant vürst Vladimir Orlov, kes soetas endale mudeli 24 CV (24 hobujõudu). Ühel päeval saabus vürst Orlov vastostetud luksautoga Tsarskoje Selosse Aleksandri lossi ette. Isevalitseja oli masinast vaimustatud ja palus Orlovi sõidutada teda selle ''petrool-asjandusega''. Tehti tiir ümber lossiväljaku, seejärel liitus seltskonnaga tsarinna Aleksandra Fedorovna ning tehti veel üks sõit. Edaspidi paluti Orlovi üha sagedamini teha sõite ühte või teise kohta, kuni 1905. aastal sai temast mõneks ajaks ametlikult tsaari isiklik autojuht. Nii kestis see mõned kuud, kuni 1905. aasta kevadel tegi õukonnaminister Vladimir Frederiks tsaarile ettepaku muretseda endale isiklik automobiil. Nikolai vastus oli kiire tulema: ''Jah, muidugi! Me kuritarvitame Orlovi heasoovlikkust ja see on muutumas ebaviisakaks. Käskige muretseda paar-kolm tükki ja usaldage see ülesanne Orlovile, ta jagab asja paremini kui mõni professionaal''. Kuidas üks tsaaripere limusiinidest Eestisse jõudis ja teine Delaunay-Belleville Leninilt ära varastati, võib lugeda ajakirja märtsinumbris ilmunud loost ''Delaunay-Belleville Vene riiki teenimas''.
