Orjastatud küborgpõrnikad annavad liigikaaslastele silmad ette
Putukate ülimlikkuse tõestamiseks piisab lihtsast tõdemusest, et nende erinevad variatsioonid moodustavad kõigist inimkonnale teadatuntud loomaliikidest kolm neljandikku ning nendest inspireeritud robotite potentsiaalsed rakendusalad on lugematud, alates maavärinaohvrite otsimisest lõpetades lihtlabase spionaažiga. Samas on eluslooduse imiteerimine osutunud tehnilisest vaatenurgast küllaltki keerukaks. Inimeste kätetöö ületab looduse loomingut juba kasvõi energiatarbe ebatõhususe poolest sajakordselt. Nõnda on viimastel aastatel hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas putukaid oma tahtele allutada. Teiste seas on sel viisil orjastatud prussakaid, mitmeid põrnikaid ja isegi koiliblikaid. Tavaliselt siirdatakse selleks putukate ajju elektroodid ja usaldatakse detailid looma enda hooleks. Singapuris asuva Nanyangi tehnoloogiaülikooli insenerid eesotsas Feng Caoga märgivad aga, et täpsema kontrolli huvides oleks mõistlik ise elektriliste impulssidega putukate lihaseid kokku tõmbuma sundida. Töörühm jälgis selleks esmalt hoolikalt lihaste liikumist ja hakkas seejärel putukate esijalgade lihaste külge kinnitatud elektroodidega põrnikate liikumist mõjutama. Peagi suutis Cao ja tema kolleegid kontrollida nii nende liikumisuunda ja -kiirust kui ka sammu pikkust. Insenerid ei piirdunud aga vaid sellega, vaid asusid põrnikate liikumist optimiseerima, mille tulemusel jooksid näiteks küborgputukad oma liigikaaslastest märgatavalt kiiremini. Cao märgib, et eelnevatest lahendustest täpsem kontroll aitab mõista paremini putukate anatoomiat ja toob biorobotid argirakendustele lähemale. Vaatamata sellele, et putukrobotite eluiga on pärisrobotitest lühem ja need toimivad normipäraselt piiratud temperatuurivahemikus. Töörühm märgib lisaks putukaarmastajate rõõmuks, et küborgputukate eluiga oli elektroodide eemaldamise järel sama pikk kui nende üdini bioloogilistel liigikaaslastel. Putukroboteid kirjeldatakse ajakirjas Journal of Royal Society Interface.
