Mõistetavus teeb inimese meeldivaks
Eks ole ennegi tähele pandud, et heade koostöösuhete ja ka püsiva armusuhte tekkele aitab kaasa, kui partnerid suudavad üksteise tundeid ja kavatsusi hästi mõista. Kuid Silke Anders Lübecki ülikoolist ja ta kolleegid tulid mõttele, et inimese ajus võib olla lausa mingi omaette mehhanism, mis aitab inimestel valida just selliseid partnereid, kelle emotsioone suudavad nad kõige paremini lugeda. Mõtte järelekatsumiseks tegid nad katseid 92 mehe ja naisega. Katseisikud vaatasid videolõike, kus väljendasid naisterahvad kas hirmu- või kurbusetunnet. Iga lõigu vaatamise järel palusid teadlased katseisikul otsustada, kas seal nähtud naine oli hirmunud või kurb, ja öelda ka, kui kindlad nad selles olid. Selleks, et määrata, kui meeldivatena videos nähtud naised katseisikutele tundusid, oli igast naisest tehtud ka foto, mida katseisikud pidid kas suurendama või vähendama, kuni naine tundus olevat just sel õigel kaugusel, et temaga oleks sobilik vestelda. Video- ja fotokatsete tulemusi kõrvutades selguski, et mõistetavuse ja meeldivuse tajumine olid omavahel päripidi seotud. Seda kinnitasid ka samal ajal tehtud ajupildid, mis näitasid, et kõrgema mõistetavus- ja meeldivushinnangu andmisega käis kaasas ka suurem aktiivsus aju nii-öelda enesepremeerimiskeskustes. Nõnda siis järeldavadki Anders ja kaasautorid Ameerika teadusakadeemia toimetistes, et teise inimese mõistetavuse ja meeldivuse seose loomisel võib abiks olla mõni asjakohane ajusisene neuroseadistu.
