Supernoovad võisid mõjutada inimese evolutsiooni
Nad kirjutavad ajakirjas Nature, et sel ajal, mil Maakeral on juba olemas olnud liigid, mis kuuluvad inimese perekonda Homo, on meile üsna lähedal plahvatanud mitu supernoovat, millest saabunud kiirgus on võinud põhjustada elusolendites tavapärasest rohekm mutatsioone. Mõned neist on küllap olnud ka evolutsiooniliselt kasulikud ja aidanud võibolla kaasa perekonna Homo tänasel päeval ainsa liigi, Homo sapiensi kujunemisele. Breitschwerdt ja ta kolleegid analüüsisid isotoobi raud-60 sisalduvust sügaval merepõhjas. Need kergelt radioaktiivsed aatomid arvatakse olevat tekkinud supernoovaplahvatustes ja kandunud läbi maailmaruumi meie planeedile. Teadlased arvutasid võimsate arvutite abil välja, et üks suhteliselt hiljutine supernoova on plahvatanud umbes 2,3 miljonit aastat tagasi meist umbes 290 valgusaasta kaugusel. Teine, veel hiljutisem, kuid pisut kaugem supernoova on plahvatanud 1,5 miljoni aasta eest 325 valgusaasta kaugusel. Et inimese perekond arvatakse olevat Maale ilmunud hiljemalt 2,8 miljonit aastat tagasi, siis jäävad mõlemad plahvatused ja nendelt saabunud kiirguspahvak nö inimese ajastusse.
