Robotkirurgid võiksid vähendada inimlike eksimuste sagedust
''Eesmärk pole mitte kirurge asendada, vaid taoliste tööriistade ja protseduuride intelligentsemaks muutmisega saame mõnes mõttes kindlustada patsientide jaoks parema tulemuse,'' selgitas uue roboti ehitamist eest vedanud Peter Kim Washingtoni riiklikust lastehaiglast pressikonverentsil. Peakirurg tõi välja, et näiteks anastomoosi ehk torujate struktuuride, nagu soolte või veresoonte, ühendamisega kaasneda võivate tüsistuste esinemissagedus pole aastatega oluliselt muutunud. Vähem või rohkem autonoomseid robotkirurge on loodud varemgi. Pehmete kudedega on robotid aga seni hätta jäänud. Organid ja koed muudavad operatsiooni käigus oma täpset asukohta ja kuju, misläbi võib olla robotitel sarnaselt õppimata inimsilmale raske hoomata, kus parasjagu miski paikneb ja milline protseduur järgmisena käiku lasta. Nõnda ei saanud avalduda ka masinate traditsioonilised head omadused – liigutuste täpsus ja järjepidevus. Parema lahutusvõime saamiseks kasutas töörühm infrapunalähedases spektriosas töötavat ehk inimestele nähtamatut valgust püüdvat 3D-kaamerat ja samas spektriosas valgust kiirgavaid biomarkereid. Innovatsioon ei piirdunud vaid sellega. Erinevalt senistest haiglatest heakskiidu leidnud robotitest anti masinale kaasa ka teatav tarkus. ''Me programmeerisime sellesse konsensuse põhjal parimad füüsikal põhinevad kirurgilised tehnikad. Masin valib seejärel iseseisvalt, mis on just antud, meie katses anastomoosi, juhul parim rakendatav tehnika,'' märkis Kim. Samal ajal saab operatsiooni jälgiv kirurg alati protsessi sekkuda ja roboti tegevuse peatada.   Töörühm leidis sigadega tehtud katsete põhjal, et ajakirjas Science Translational Medicine kirjeldatav STAR-süsteem oli inimkirurgidest soolte ühendamisel parem mitme näitaja poolest. Näiteks oli ühetaolisem pisteid lahutav vahemaa. Viimane mõjutab aga otseselt seda, kui kergesti õmblused ja sooled hiljem rõhu all rebenevad. ''Mõõtsime ka seda, kui sageli kirurgid pisteid tegema hakates ümber mõtlevad, arvates, et leidsid selleks parema koha. Kui võrrelda STAR-i avatud tehnika, vähem invasiivsete meetodite ja isegi robotabilisi nagu Da Vinci süsteemi hõlmavate tehnikatega, siis teeb STAR vähem vigu, kuna tal on n-ö sisseehitatud tarkus,'' lisas kirurg. Teisisõnu on näiteks väsimusest lähtuvale inimlikule eksimusele vähem ruumi. Kuid sarnaselt esimestele targematele autodele pole robot veel täielikult autonoomne. Elavaid sigu hõlmanud operatsioonide puhul pidid inimkirurgid tegema ise sisselõike ja asetama ühendatavad sooletükid roboti jaoks ühele joonele. Seega on STARi tegevus võrreldav pigem külgboksi parkimise või kiirteel rea vahetamisega. ''Kuid arvan, et suudame seda tahtes masinnägemise, algoritmide ja paari uue põlvkonna tööriistaga juba suhteliselt lühikese ajaga anastomoosi läbi viia inimese sekkumiseta,'' märkis Kim. Kuna ehitatud süsteem põhineb suuresti juba eelnevalt olemas olnud tehnoloogial ja kergesti hangitaval riistvara, sõltub nende kasutamine töörühma hinnangul seetõttu pigem kirurgide valmidusest masinaid usaldada.
