Elu alusmolekulid tekivad seniarvatust kergemini
Kuid seni on jäänud selgusetuks, kuidas võis tekkida siiski sedavõrd suuri ja keerukaid molekule, nagu seda on RNA. Molekul, mis on natuke DNA-sarnane, aga sellest siiski pisut lihtsama ehitusega ja mis mõnede teooriate järgi täitiski esimestes elusolendites meie mõistes DNA rolli, aga võibolla ka valkude rolli. Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Thomas Carelliga Saksamaalt Münchenist Ludwig Maxmilliani ülikoolist avastanud, kuidas võisid noorel maakeral tekkida kaks RNA tähtsat komponenti, mille iseeneslikku tekkimist on seni kõige raskemini seletatavaks peetud. Nukleosiidid – adenosiin ja guanosiin, mida tähistatakse geenikoodis tähtedega A ja G. Senistes katsetes on püütud kõigepealt tekitada nukleosiidide osiseid üksteisest sõltumatult ja seejärel neid osiseid omavahel õigesti ühinema saada. Ent Carell ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et neil on läinud korda tekitada adenosiini ja guanosiini lihtsamatest algkomponentidest ühes etapis. Nende lihtsamate algkomponentide seas olid metaanhape ja aminopüridiinid, mida endid või nende lähteaineid on leitud ka komeetidelt. See näitab, et tõenäoliselt leidus neid algkomponente ka noorel maakeral. Nii et eluteke on selle võrra taas natukene lihtsamini seletatav. Teadussaates ''Labor'' räägitakse aga pühapäeval algusega kell 17.05 geenijuttu Tõnu Eskoga Eesti geenivaramust, kes osales suures rahvusvahelises uuringus, millest leiti seoseid inimeste geenivariantide ja tema haridusalase edasijõudmise vahel.
