Varbusside närvisüsteem on nooruses segatüüpi
Oliver Hobert Columbia ülikoolist ja ta kolleegid uurisid täpsemalt ümarussi C. elegans ehk varbussi, keda meeldib uurida paljudel teadlastel ja kelle närvisüsteem on seetõttu ka üsna hästi tuntud. Täpsemalt öeldes ei jagune ´varbussid isasteks ja emasteks, vaid isasteks ja mõlemasoolisteks ehk hermafrodiitseteks ussideks. Hermafrodiitsetel varbussidel on 302 neuronit ehk närvirakku, isastel varbussidel 381 ehk siis mõlemal on rakke täiesti täpne kindel arv. Seejuures on hermafrodiitidel niisugused närvirakud, mida isastel pole ja isastel mõned niisugused rakud, mida ei ole hermafrodiitidel. Suurem osa neuroneid on mõlemal sool siiski ühesugused, aga nende neuronite vahelised ühendused on ikkagi natuke isesugused. Hobert ja ta kolleegid panid aga oma uuringus tähele, et noortel ümarussidel, kes ei ole veel suguküpsust saavutanud, on närvisüsteem justkui segaolekus. Neil on olemas nii isastele kui ka hermafrodiitsetele ussidele omased närvirakud ja ühenduslaadid. Suguküpsuse tulles segaolek kaob ja kujuneb selgelt ühte või teist tüüpi närvisüsteem. Hobert ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et noortel segatüüpi närvisüsteemiga ümarussidel on ka käitumine segatüüpi ja selles ilmneb mõlemale soole iseloomulikke jooni. Samuti selgitasid nad välja, milliste geenide toimel muundub varbusside närvisüsteem nooruslikust segatüübist üheks või teiseks täiskasvanulikuks tüübiks.
