Julged kalad on kiiremad ja sihvakamad
Brian Langerhans ja ta kolleegid Põhja-Carolina osariigiülikoolist aretasid kõigepealt sebrakalu sel viisil, et eraldasid mitme põlvkonna vältel julgemad isendid arematest. Julguse kriteeriumiks oli, et kalake hakkab uude keskkonda paigutatuna hiljemalt 50 sekundi pärast ujuma ja ümbrust uurima. Kui nad aga siis lähemalt nõnda iseloomu põhjal aretatud kalapopulatsioonide tüüpilisi kehakujusid analüüsisid, siis tuli välja, et julgemate kalade keha oli piklikum ja saba suurem kui arematel ning nad olid ka arematest kiiremad ujujad. Aremad, kes olid välja valitud selle põhjal, et püsisid uude keskkonda viiduna seal üle kolme minuti paigal, olid vähem voolujoonelise kehakujuga ja ka aeglasemad ujujad kui julged sebrakalad. Selgub siis, et omadused, mis paistavad esialgu olevat teineteisest sõltumatud, üks käitumuslik, teine kehaline, võivad siiski olla omavahel päris tihedalt seotud. Langerhans ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Animal Behaviour, et võibolla mõjutavad sebrakaladel neid omadusi mingil moel ühed ja samad geenid. Igal juhul põnev, et seoseid ja sõltuvusi võib mõnikord leida ka sealt, kust neid esmapilgul ehk oodata ei oskagi.
