Tartu teadlaste uuring selgitab vastsündinute arenguanomaaliate tekkimist
Kuna inimembrüote uurimine on seotud eetiliste ja õiguslike probleemidega, on neid keeruline saada, seega kasutatakse embrüo esimese nädala arengu uurimiseks sageli teiste imetajate embrüoid. Leuveni katoliku ülikooli, Tartu ülikooli, Genti ülikooli ja tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (TerviseTAK) teadlased kasutasidki uuringus veise kahe ja kolme päeva vanuseid embrüoid, mis olid saadud kehavälisel viljastamisel. Veise kaheksarakuliste embrüote kromosoomide analüüsil selgus, et ainult neljandik embrüotest on geneetiliselt terved ja igas embrüo rakus on õige arv ehk 60 kromosoomi. Seevastu 75% embrüote puhul leidub vähemalt ühes rakus liigne kromosoom või kromosoomide struktuuri defekt – näiteks on teatud kromosoomipiirkond kadunud. Uuringus osalenud Tartu ülikooli doktorant Olga Tšuiko sõnul ei tulnud see fakt talle üllatusena, kuna ka inimese kehavälise viljastamise ehk IVF embrüotel on väga sageli erinevaid kromosoomide mutatsioone. See on ka üks põhjus, miks IVF protseduur ebaõnnestub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professori Ants Kure sõnul tuvastati uuringuga, et varajase embrüo rakkude jagunemise käigus lahknevad emalt ja isalt pärandunud kromosoomid erinevatesse rakkudesse. "Kuidas see toimub, et pärast viljastumist, embrüorakkude jagunemise käigus ema- ja isapoolne pärilik materjal üksteisest eraldatakse, jääb praegu selgusetuks," ütles Kurg. "Siiski tuvastasime 40% juhtudel veise embrüotes rakke, mis sisaldasid ainult isa või ema kromosoome." Tartu ülikooli naistekliiniku professori ja TerviseTAKi juhataja Andres Salumetsa hinnangul aitavad sellised avastused muuta inimese lastetusravi ehk IVF protseduuri tõhusamaks. “IVF embrüote kromosoome on võimalik enne emakasse siirdamist analüüsida. Kas sarnane haiguste tekkemehhanism võib esineda ka inimesel ja kas see aitaks selgitada laste arenguanomaaliate teket – sellele küsimusele me veel vastust ei tea, aga see on küllaltki tõenäoline,” arvas Salumets. Uuringutulemusi tutvustav artikkel avaldati ajakirjas Genome Research.
