Kuu paneb maa värisema
Tõusud ja mõõnad ehk looded tekivad Kuu ja Päikese ning pöörleva maakera vahelise gravitatsioonimõju toimel. Seesama gravitatsioonimõju võib luua geoloogiliste rikete piirkondadesse lisapingeid, mis võivad siis justkui päästikuna lasta liigahtama suured maalahmakad. Kuigi nõnda seletatuna võib nähtus tunduda üsna ilmne, ei ole teadlaste käsutuses seni olnud kindlaid andmeid loodepingete ja maavärinate seose kohta. Satoshi Ide Tokyo ülikoolist ja ta kolleegid ei piirdunud aga ajalise korrelatsiooni leidmisega loodete, kuufaaside ja maavärinate vahel, vaid arvutasid ka välja, millised pinged võiksid tekkida maakoores kahe nädala jooksul enne tugevat maavärinat. Nad kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et selget seost ei õnnestunud tuvastada loodepingete ja nõrkade maavärinate vahel. Kuid magnituudiga 5,5 ja tugevamate maavärinate puhul tuli seos välja. Näiteks 2010. aasta Tšiili maavärin magnituudiga 8,8 ja 2011. aasta Tohoku maavärin magnituudiga 9,0 toimusid mõlemad kas noor- või täiskuu ajal, mil loodepinged olid maksimumi lähedal. Ide ja kaasautorid loodavad, et nende uurimistööst on kasu maavärinate, eriti tugevate maavärinate tõenäosuse hindamisel.
