Tallinna Filharmoonia kontserdihooaeg 2013/2014
NOVEMBERL 30. november kell 19 Mustpeade maja Valge saal Sarjas „Maailmamuusika rituaalid”„ŠOTI JA IIRI MUUSIKAT, LAULE NING TANTSE”JEANA LESLIE (flööt, klaver, klahvpillid)SIOBHAN MILLER (tants ja vokaal)KRISTAN HARVEY (flööt)TINA REES (klahvpillid, tants ja vokaal) Šoti rahvuspühal, Püha Andrease päeval tutvustatakse külastajaile Šoti rahvusmuusikat, pajatakse rahvapärimusi, esitatakse tantse (stepptants) ning lauldakse gaeli keeles. Õhtujuht tutvustab Šotimaa ajalugu, publik saab osaleda tantsudes, õpitakse Šoti laule. Näidatakse pilte Šotimaa loodusest, arhitektuurist, inimestest. Õhtu jooksul kuuleb ka Walesi ja Iiri muusikat ning pärimusi. Kilt ülle ja torupill kaenlasse!Jeana Leslie ja Siobhan Miller on kaks andekat noort lauljat-muusikut, tunnustatud säravad tähed Šoti folkareenil. Duo tõusis esile pärast BBC Radio 2 Young Folk 2008 auhinna võitu, sellele järgnes aasta artisti nimetus Šoti Trad Music auhindadel 2009. aastal. 2011. aastal omistati Siobhanile Šoti Trad Music auhindadel Citty Finlaysoni nimeline Šoti aasta laulja tiitel.Jeana ja Siobhan elavad Edinburghi lähedal Penicuikis. Nad kohtusid Kuninglikus Šoti Muusika- ja Draama Ülikoolis, mille mõlemad 2009. aastal lõpetasid. Kohtumisest arenes koostöö, neid sidus ühine armastus Šoti rahvalaulude ja laulmise vastu. Duona alustati 2008. aastal, suurt tähelepanu pälviti nii Suurbritannias kui ka mujal Euroopas, väisatud on ka juba mitmeid suuri festivale. Duo on saanud kriitikute ja publiku sooja vastuvõtu osaliseks, huvi on äratanud nii nende värske lähenemine vokaalile kui ka nende sõbralikud, avatud ja suhtlusaltid isiksused. Kiitusi on pälvinud nende albumid „In Bleeze” (2008) ja „Shadows Tall” (2010). Jeanal ja Siobhanil on pikaajaline laulu ja instrumentaalmuusika töötubade tegemise kogemus nii lastele kui täiskasvanutele. Käesoleval ajal teevad nad püsivat koostööd Scotsh Live Music Now’ga.Kristan Harvey lõpetas hiljuti Glasgow’s kiitusega klassikalise viiuli eriala. 2011. aastal pälvis ta viiuldajana BBC Raadio Šotimaa Young Traditional’i aasta muusiku tiitli. Kristan on andnud kontserte Šotimaal, sh Orkney Folk Festivalil, BLAS Festivalil, Scottish Fiddle Festivalil ja esinenud Gordon Duncani mälestuskontserdil. Muuhulgas on talle omistatud MG Alba Šoti Trad Music´auhindadel parima uustulnuka tiitel. Septembris 2011 tegi Kristan oma teledebüüdi, esinedes solistina BBC Šoti Sümfooniaorkestriga kontserdil Last Night of the Proms.Tina Jordan Rees kasvas Lancashires, kus ta alustas oma muusiku- ja tantsijateekonda. Tina mängib klaverit, flööti ja tinavilet ning harrastab ka iiri stepptantsu. Ta on õppinud klassikalist klaverit ja traditsioonilist Iiri klaverit. 15aastaselt hakkas Tina õppima Šoti rahvamuusikas olulisel kohal olevaid flööti ja vilet. Ta oli 2011. aastal BBC Raadio Šotimaa Young Traditional aasta muusiku valimise finalist. Tina õppis Šoti Kuningliku Konservatooriumis ning siirdus sealt edasi Limericki Ülikooli Iiri muusikat ja stepptantsu õppima. Ta on tantsinud ja mänginud instrumentalistina paljudel konkurssidel. Tina Jordan Rees on ise ka helilooja – praegu on tal teoksil ka Iiri tantsumuusika albumi koostamine. Tina on käinud soolomuusiku ja tantsijana ringreisidel Šotimaal, Iirimaal, Saksamaal, Šveitsis, Luksemburgis ja Venemaal. DETSEMBERN 5. detsember kell 20 Mustpeade maja keldrisaalDŽÄSSI JA KIRJANDUSE KLUBI TAFF CLUBSarjas „TERE, MINA OLEN… / Raivo Tafenau”„Keeled, õhk, vibratsioon ja kaunid helid” Õhtu, kus publik tutvub ühe džässmuusikuga. Vestluspartneriks on muusiku sõber ja lavakaaslane, kes avab publikule muusiku isiksust ja loometeed. Koos räägitakse, koos mängitakse. Abiks on samuti muusiku sõpradest koosnev bänd.Raivo Tafenau on Eesti džässis üks olulisemaid tegijaid ja muuhulgas TAFF Clubi president. Ta on tuntud saksofonistina, kuigi on algselt õppinud akordioni. Raivo Tafenau on aktiivselt osalenud Eesti Jazzliidu töös, pakkunud Eesti publikule väga palju erinevaid projekte huvitavate muusikutega, saanud mitmeid auhindu ja on valitud Eesti Raadio poolt Aasta muusikuks (1994).TAFF Club ühendab endas kahte kunstivaldkonda – jazzi ja kirjandust, mis saavad Keldrisaalis endale ühise kodu. Klubi põhistiil on mainstream jazz, lisaks toimuvad eri stiilide teemaõhtud. Iga õhtu ühendab endas kirjandust ja muusikat. Raamatud nii kohapeal lugemiseks kui ka müügiks. Klubi president on Raivo Tafenau. L 7. detsember kell 19 Tallinna Metodisti kirik„BRITTEN 100 JA WAGNER 200”TALLINNA KAMMERORKESTERSolist MATI TURI (tenor)Dirigent ERI KLAS Kavas:Benjamin Britten. „Illuminatsioonid”Benjamin Britten. „Lihtne sümfoonia”Richard Wagner. „Siegfriedi idüll”Kahel oma muusika palgejoontelt niivõrd erineval heliloojal nagu Richard Wagneril (1813–1883) ja Benjamin Brittenil (1913–1976) – kelle vastavalt 200. ja 100. sünniaastapäeva muusikamaailm tänavu tähistab – on sajandipikkusele vanusevahele vaatamata ka nii mõndagi ühist. Nii Wagner kui Britten on ju mõlemad suured ooperiheliloojad – kui Wagneri ooperireform asendas 19. sajandil senise nn numbriooperi muusikalise draamaga (Gesamtkunstwerk), siis Britteni ooperid 20. sajandil tähistasid briti algupärase ooperikunsti taassündi pärast Henry Purcelli (1759–1795) loometegevuse lõppemist.Kuigi Benjamin Britteni orkestriteoste nimistus kordub nii mõnigi kord ühel või teisel kujul sõna „sümfoonia” (näiteks „Sinfonietta”, „Kevadsümfoonia”, „Sinfonia da requiem” jmt), pole ta kirjutanud ühtegi klassikalises mõttes traditsioonilise neljaosalise vormiplaaniga sümfooniat, mille lähtepunktiks oleks puhtakujuliselt Viini klassikute sümfonism. Tundub, et Britteni eripäraks oli sümfoonia kui žanri loominguline ümbermõtestamine. Ning seda eeskätt programmilise muusika suunas.Benjamin Britteni „Lihtne sümfoonia” (1934) keelpilliorkestrile on helilooja noorpõlveteos. Sellel helitööl on küll neli osa (I „Boisterous Bourrée”, II „Playful Pizzicato”, III „Sentimental Sarabande”, IV „Frolicsome Finale”) nagu klassikalisel sümfoonial, kuid tegemist on siiski süidilaadse tsükliga. Millele viitavad ka „Lihtsa sümfoonia” osade pealkirjad. Teose muusikaline materjal, kokku kaheksa teemat (iga osas kaks) on helilooja laenanud oma lapsepõlves kirjutatud helitöödest.Tallinna Kammerorkester tähistab tänavu oma 20. hooaega, alates sellest sügisest on selle orkestri uueks peadirigendiks ja kunstiliseks juhiks Risto Joost. K 11. detsember kell 19 Mustpeade maja Vennaste tubaN 12. detsember kell 19 Mustpeade maja Vennaste tubaSarjas „Püha Mauritiuse barokiõhtud”„BAROKIAJA JÕULUD – ÕRNAD JA ÜLISTAVAD”KÄDY PLAAS (sopran) ALINA SAKALOUSKAYA (mandoliin)OKSANA SINKOVA (flööt)ENE NAEL (klavessiin)VILLU VIHERMÄE (barokktšello, kommentaarid)Kavas Händel, Telemann, Bach, Vivaldi Kädy Plaas on pälvinud tunnustust nii kontserdi- kui ka ooperilaval. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, õppinud täiendavalt ka Hamburgi Muusika- ja Teatriakadeemia lauluklassis. Kädy Plaas on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, tegutseb solistina projektiteatris Nargen Opera ning osaleb Rahvusooper Estonia, teatri Vanemuine ning Hamburgi Riigiooperi lavastustes. Kädy Plaasi ulatuslik repertuaar hõlmab muusikat varabarokist nüüdismuusikani. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2006), Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja” (2007), Lili Kaelase Muusikafondi stipendiumi (2007) ning ta on ka Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendiumi laureaat (2008). Kädy Plaas esitab ka soolopartiid Toivo Tulevi autoriplaadil „Songs” (Harmonia Mundi, 2008).Mustpeade maja Vennaste toas on õdus õhkkond, küünlavalgel esinevad ajastu kostüümides muusikud. Täiesti teistsugune barokk-kontsert! Esinejatelt ka kommentaarid. Iga kontserdi avab Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli laps-barokkartist. L 14. detsember kell 18 Mustpeade maja Valge saal„FRATRES – LX”RENÉ EESPERE AUTORIÕHTUHortus Musicus, dirigent Andres MustonenTallinna Kammerorkester, dirigent Paul MägiKoostöös Eesti Kontserdiga Tänavu 14. detsembril saab Eesti üks tuntumaid nüüdisheliloojaid René Eespere 60aastaseks. René Eespere enamasti heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumisstiihiast kantud kontserdižanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordusetehnikaga. Enamasti ergastab kammerlikku kõlapilti dramaatiliselt loitsiv rütm. Eespere varasematele teostele on omane tonaalne või modaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja lihtsa motiivistiku variantne arendus. Hilisemas loomingus süvenevad kujundikontrastid ja kromaatika, suurema kaalu saavad vabatonaalsus ja lineaarne mõtlemine. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle.Eespere esimesi kammerteoseid inspireeris barokkmuusika, üheksakümnendatel aastatel omandas suurema tähtsuse kõlaline külg („Trivium” flöödile, viiulile ja kitarrile 1991; „Significatio” viiulile, kitarrile ja tšellole 1999; „Skulptuuri hommik” viiulile, vibrafonile ja kitarrile 2001; „Ambitus” kuuele instrumendile 2002 jt). Orkestrimuusikas moodustavad enamuse seitse instrumentaalkontserti: „Concerto ritornello” kahele viiulile (1982/1993), Viiulikontsert (1983/1991), kaks flöödikontserti (1995/1998, 2003), Vioolakontsert (1996/1998), tšellokontsert „Concertatus celatus” (2004) ja Klarnetikontsert „In dies” (2005). Aastail 2002/2005 valmis Eespere ooper „Gurmaanid” – groteskne allegooria kunsti ja rahamaailma suhetest. René Eespere lõpetas 1977. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garšneki kompositsiooniklassi ja täiendas end aastail 1977–1979 Moskva konservatooriumis Aram Hatšaturjani ning Aleksei Nikolajevi juures. Alates 1979. aastast töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teoreetiliste ainete õppejõuna (aastast 2002 professorina). R 20. detsember kell 15 Estonia kontserdisaalL 21. detsember kell 19 Tallinna Metodisti kirikJOHANN SEBASTIAN BACH „JÕULUORATOORIUM” EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORTALLINNA KAMMERORKESTERDirigent RISTO JOOSTSolistid Maria Valdmaa (sopran), Teele Jõks (metsosopran), Mati Turi (tenor), Andreas Väljamäe (bass)Nimetuse „Jõuluoratoorium” alla kuuluvad tegelikult Johann Sebastian Bachi (1685–1750) kuus kantaati, mis on kirjutatud erinevateks kirikupühadeks tervel jõuluajal. Bach kirjutas need jõuluperioodiks 1734/35. Sealjuures kantaat nr 1 „Jauchzet, frohlocket” oli ette nähtud esimeseks jõulupühaks ning viimane, nr 6 „Herr, wenn die stolzen Feinde schnauben” kolmekuningapäevaks.Kõige sagedasem nüüdisaegne esituspraktika kontsertidel on maailmas kujunenud selliseks, et kantaadid nr 1–3 kantakse ette jõulude ajal ning kantaadid nr 4–6 kolmekuningapäeval. Seekordsel kontserdil kõlab aga läbilõige tervest tsüklist ning ettekandele tulevad kantaadid nr 1, 3, 5 ja 6. E 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimajaE 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaalAASTALÕPUKONTSERTTALLINNA KAMMERORKESTERJAAKKO KUUSISTO (viiul, dirigent)Kavas Piazzolla, Kuusisto, Vivaldi, KreislerKoostöös Eesti Kontserdiga Jaakko Kuusisto (1974) on üks mitmekülgsemaid soome muusikuid, kel on ühtviisi tihe kalender nii viiuldaja, dirigendi kui ka heliloojana. Ta on võitnud preemiaid rahvusvahelistel konkurssidel (sh Sibeliuse, Indianapolise, Carl Nielseni ja Kuninganna Elisabethi konkursid) ning esineb pidevalt solistina mainekate orkestrite ees ja arvukatel rahvusvahelistel festivalidel. Tema esinemised on tihti kombinatsioon soleerimisest ja dirigeerimisest. Jaakko Kuusisto kontsertidel võib alati oodata põnevaid kavasid, repertuaaris on tihti loomingut ka väljaspool klassikalise muusika piire. Jaakko Kuusisto heliloomingu hulgas on kolm ooperit, mitmekülgset kammermuusikat, samuti filmimuusikat. Pidulikul aastalõpukontserdil on eesti publikul võimalus tutvust teha selle väljapaistva soome muusiku kõigi kolme muusikalise küljega – solistina, dirigendina ja kuulata tema loodud muusikat. Jaakko Kuusisto mängib 1702. aastast pärineval Matteo Goffrilleri viiulil. JAANUARR 4. jaanuar kell 19 Mustpeade maja Valge saalSarjas „Maailmamuusika rituaalid”„VIIKINGID” Maskuliinne viikingite pärimusmuusika tantsu, ajalootutvustuse ja ka mõõgavõitlusega. Norra, Rootsi, Taani ja Islandi muusika.
