Toots ja Teele postmodernistlikel kollaažidel
Kollaažiseeria "Welcome to other Palamuse" ehk "(Post)modernistlik Palamuse" on inspireeritud Palamuse mitmekesisest kultuuripärandist, koloriitseist ajaloolistest hoonetest ja vaheldusrikkast kaunist maastikust – ühesõnaga genius loci’st, sh teatud wunderkindilikult edukast väikealevikust tänase varakapitalistliku Eesti ühiskonna vastuoluderohkel pingestaval foonil. Paberimuuseumis üleval olev valik keskendub enam Kevade tegelastele. Kollaažid on sündinud spontaanses protsessis, kontseptuaalselt valitud lähtematerjali ja juhuleidude arvukaist põkkumistest. Kollaažimaterjal on pärit üldkasutatavaist (objektiivseist) infoallikaist (ajalehed, erialased ajakirjad, reklaamivoldikud, internet jm) või autori poolt fotografeeritud. Keskendutud on Palamuse märgilistele tegelastele, objektidele ja paikadele, sh Oskar Lutsu teoste poolt aktiveeritule: Tootsi maakerast kuni Püha Bartholomeusele pühendatud kirikuni, Kirikuallikale, apteegile jt auraatilistele hoonetele, Palamuse kuulsatele peegelpiltidele veskijärvel ja Amme jõel jne; kutsutud on ka mitmed külalised maailmakultuuri ajaloost ja tänapäevast: sürrealismi klassik, vaba loovuse etalon Salvador Dali, filmikoomikust Charlie Chaplin, Mao-Hiina päritolu kunstnik, kaasaja maailma südametunnistus Ai Weiwei jt. Ai Weiwei tõi 2007 Kasselisse rahvusvahelisele kunstinäitusele 1001 külalist Hiinast – et muuta nende mõttemaailma.Teatud mõttes on kollaažiseeria "(Post)modernistlik Palamuse" parafraas Hiina kunstniku sellele aktsioonile.Palamuse konteksti on istutatud ka mõned Eesti maalikunstniku Ülo Soosteri sür-juurtega Hiiumaa kadakad. Kollaažid loovad vastanduse ja kõrvutuse abil metamorfoose, visuaalseid sürpriise, tunnetuslikku nihet – et teravustuks taju. Seetõttu leiab vaataja mitmel tööl eraldi ka meeleorganite kujutisi. Autor on lasknud end kanda sürrealistliku kollaaži traditsioonil, Max Ernsti kollaažiromaanide ja Joseph Beuysi loomaperformantside õhustikul ning Haris Epaminonda ajakihtide arheoloogial. Sotsiaalkriitika vms ei ole eesmärk, pigem kokkuviidud sümbolite üllatav ühisakrobaatika, mille sõnum ei oleks ühene ja mis eelkõige aktiveeriks, nihestaks must-valgeks või halliks kippuvat maailmataju värvilisema suunas.Ühena paljudest irriteerijatest uutele avastusretkedele aleviku-tajul on toiminud autori jaoks Palamuse muuseumi kogusse kuuluv Jaan Paavle maal "Minu Alamuse ehk pr. Teele", hr. Joosep Toots koos härra geeniuse Oskar Lutsuga suveõhtus ... kus siis mujal kui Alamusel, teel Paunveresse, sealt suurde maailma (2009) – juba selle tiitel on üdini n-ö postmodernne, üheaegselt isiklik ja globaalne.
