Andrus Kivirähki tütred on „iroonilised tüübid”, kellele on must huumor arusaadav
Kivirähk märgib oma lastest rääkides rahuolevalt, et tütred mõistavad nalja, on "iroonilised tüübid", must huumor on arusaadav, sest  - Monty Pythonit on neile ka maast madalast näidatud. Nii et  lastega "kannatab naaksuda"  ja  nemad omakorda mõistavad "naaksuda vastu". Andrus Kivirähk räägib Vikerraadio saates “Tegija”, et kuigi tal ei ole olnud mingi kava, mida lastele õpetada või mitte, leiab ta, et on hea, et vanemad ei ela lastega päris paralleelmaailmades. Et on hea suhelda ja on suur ühisosa. Näiteks, et kõik teavad, kui tuleb jutuks,  “kolme musketäri” ning kes on d'Artagnan. Oluline on omada kokkupuutepunkte, aga oma lektüüri ja maitseeelistusi vägisi päris pähe määrida ei saa, usaldus peab olema, rõhutab kirjanik. Kivirähk räägib saatejuht Arp Müllerile veel oma viimasest romaanist “Maailma otsas”.Miks ta kirjutab “pildikesi” väikestest, tavalistest, lihtsatest ja headest inimestest ning kuidas teda mõjutas Oskar Luts.Kivirähk leiab, et inimestena polegi suurt vahet, kas rääkida ministri või nõudepesijaga. Kirjanik ei oska öelda, kust pärineb tema inimeste vaatlemise oskus, mida on kiitnud kirjandusteadlane Peeter Olesk ja rõhutab ka oma fantaasia osa. Samas tuleb enda seest leida see “mört”, mis kõike koos hoiab.Hiljuti kulka suurpreemia ( 7000 eurot) pälvinud kirjamees möönab, et “eks ta mingis mõttes on meeldiv, kui tunnustatakse," aga leiab, et preemiad on nagu loterii või vähemalt subjektiivselt määratud – kelle meeldib ema, kellele tütar.Samas ei ütle Kivirähk, kellele ta ise oleks preemia andnud, sest ennast “alahinnata” ta ka ei kavatse.Veel on juttu jala käimisest ja jalutamisest, autodest, poliitikast ja paljust muust. Kuula saadet siit  
