Toivo Raidmets disainib neljajalgseid sõpru
Saateks Toolil on eriline koht minu disainerikarjääri esemeloomes. Tool tõmbab. Ta on inimese esmane, kõige vahetum kokkupuude ehitatud keskkonnaga. Ta on väljakutse – keeruline, kõige huvitavam ristsõna.Neid aspekte, mida teda luues tuleb arvestada, polegi tegelikult nii palju – istemugavus, valmistamise ratsionaalsus, materjalipärane mõistlikkus ja esteetiline külg. Siiski on päris tülikas neid kõiki õiges vahekorras silmas pidada. Tavaliselt on küll nii, et viimatinimetatu, esteetiline nägusus, tekib iseenesest, kui on täidetud eelnevad.Tool on kuningas mööbliesemete hierarhias. Ta on tihti interjööris määrava tähendusega, selge dominant auditooriumites ja vaatesaalides, kohvikutes ja restoranides.Tänu vahetule kontaktile on inimesel temaga eriline suhe. Ta on meie neljajalgne sõber. Ikka maandume temale tänuga oma väsinud jalgu puhkama. Tool on mugav, parajas skaalas harjutusülesanne igale esemelise maailma vallutajale – siin on hea lihvida oma kompositsioonitaju, läbi mängida jõudude jaotumist ning tunnetada erinevate materjalide murdumise piire.Tooli disaineriks ei sünnita ega saada koolipingis paari aastaga. See on pikk protsess, õnneks lõppsadamata teekond. Hea, kui on toetajaid ja soodustavat keskkonda.Minul on sellega vedanud. Kunstiakdeemia-eelne töötamine mööblivabrikus „Standard” ja koolijärgne amet peadisainerina mööblivabrikus „Tarmeko” on asendamatud.Toredat näitusekogemust!Istuge toolidel! Toolid pole imetlemiseks, vaid istumiseks.Astuge poodiumile (nad on ülikõvast materjalist) või tõstke tool põrandale ja istuge!Toivo Raidmets   PAKS JA PEENIKETOIVO RAIDMETSA TOOLIDTool kipub tänapäeval olema kataloogikaup, interjööri ostetav valmistoode. Ometi on tooli kavandamine mööblidisaini klassika, tõeline kutsemeisterlikkuse mõõduvõtt. Ükski teine mööbliese pole nii tihedalt ihu vastas, ei pea meie keha eri toimingute ajal sedavõrd toetama. Hea tool aitab nihelemata tüütu koosoleku lõpuni ja ei lagune napsilauas kalamehejutu kulminatsioonihetkel koost. Tooli loomiseks peab tundma ergonoomikat, materjale ja konstruktsiooni ning omama silma ja kätt, et tulemus hea välja näeks. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri üliõpilased on esimesel kursusel kõva tooli kui eriala alustala teinud 1950. aastate lõpust saati. Toonane kateedrijuhataja Edgar Velbri nõudis võrdselt mõlemat, nii kavandit kui selle ise teostamist, sest muidu ei hakka sisearhitekt tajuma materjali ega tarindit. See praktiline ja elulähedane hoiak on neil tänaseni au sees. Osakonna juhataja prof. Toivo Raidmets teeb tudengitega väsimatult toole ja ei piirdu ainult juhendamisega, vaid loomingulise vormi hoidmiseks kavandab neid ka ise järjekindlalt. Ehkki Raidmetsal on mööblikombinaadi kogemus, võimaldab õppejõu töö üht tooli kiirustamata aastaid varieerida ja timmida, kuni autori meelest õigeim lahendus käes. Nii on tema toolides ideesähvatus ja läbitöötatus tasakaalus.Raidmets kujunes 1980. aastate postmodernistliku literatuursuse laines, mistõttu on tema toolid pigem kujutavad ja assotsiatiivne nimi lähendab neid skulptuurile. Aastatega on lopsaka mängulisuse asemel tulnud rohkem nappust, aga lugu, mida ta jutustab, on sama. Vaimukas vimka jääb endaks, aga arvestab maailma teisenemisega. Kui omaaegne hitt “Soolikas-kolmjalg” sai istmekatteks karakuli ja kabjalikud jalaotsad, siis uuemad “Kai” ja “Poi” meenutavad meremärke olles mõeldud sadamarestorani. Üks läbivaid jooni Raidmetsa toolides on paksu ja peenikese kontrast. Kastanlooma meenutavast “Pätsist” alates on ta toolidel tikjad harkis jalad kontrastis kõhuka istmeosaga. “Johnis” kummastab disproportsioon harkis peenikeste jalgade ja käe all paksude nööristet lõpetavate otsapulkade vahel. Viinistu kammersaali täitvad tikkjalgadel täisnurksed “Krapsud” on nagu 1960. aastate algus, aga ülalt lõpetab tooli seljatoe ootamatult lai laud, mida leevendab küll kena nõjatuslohk. Mänguline jutustavus hoiaks Raidmetsa toole justkui selgelt kunstipoolel, aga võta näpust. Eluga kaasas käies on ta hakanud mõtlema oma toolide monteeritavusele, kuidas saaks poest koju minna õhuke toolikarp kaenlas. Aga sealgi jääb peenikest ja paksu vastandav Raidmets endaks, mustast toolist kargavad välja valged kruvipead (või vastupidi). Aastatega pole Raidmets taltunud, lisandunud on vaid elukogemust. Nüüd on ta toolid küll nelja jalaga maas, krutskid pole neist aga kadunud. Mart Kalm
