Igor Kotjuh: eesti kirjanikud on maailmakodanikud
"Kohe tuleb tõdeda, et oli hea ja rikas kirjandusaasta, žürii märkas seda, kui oli tarvis panna kirja nominendid," sõnas Igor Kotjuh lisades ka, et oli rohkelt just kõrgel tasemel teostatud ideid. "Häid teoseid oli rohkem, kui statuut võimaldab esitada. Selles mõttes oli suhteliselt raske teha valikut, ent see on ka rõõmustav seik. Eesti kirjandus on heal järjel ning pakub kuhjaga meeldivaid lugemiselamusi." Kotjuhi sõnul oli seekord kõige tihedam konkurents luule kategoorias, kus oli ligi paarkümmend suurepärast luulekogu. "Nendest kõige suurem üllataja või kangelane oli tinglik naisluuletaja – seda nii kogenud autorite, kui ka debütantide seas," lisas ta. "Loetud raamatutest jäi kõlama veel üks noot – kirjanike valmisolek olla eestlased ja maailmakodanikud, kui parafraseerida nooreestlaste kunagist hüüet. Seda ilmestavad ühelt poolt näiteks Mats Traadi tartu murdes kirjutatud luuletused ning teiselt poolt näiteks Kätlin Kaldmaa romaan, mille tegevus toimub Islandil või Ülo Mattheuse romaan „Tema salajane palve“, kus sündmused leiavad aset tänapäeva Eestis ja Himaalaja mägedes." Lisaks kirjutajatele tänas Kotjuh ka žüriid öeldes, et "oli tore koos polemiseerida, aga ka jõuda üksmeelsuseni".
