Ilmus Eesti esimene mahukas ja ülevaatlik maailma fotograafia ajalooraamat
Eesti esimene mahukas ja ülevaatlik maailma fotograafia ajalooraamat Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna juhatajalt prof. Peeter Linnapilt käsitleb sidusalt pildistamise viiside, fototehnika ning pildiliste ideede evolutsiooni 16. sajandist (foto eelajalugu) kuni tänapäevani välja. Vaatluse all on kuulsamad autorid: J. Niepce, L.M.J. Daguerre, Man Ray, George Eastman, Henri Cartier-Bresson, Cindy Sherman, Hans Haacke, Jeff Wall jpt. Kergelt loetavas, kohati isegi lõbusas vormis käsitletakse ka fotograafia leiutamisel juhtunud anekdootlikke seiku jmt. - selle poolest erineb uus raamat akadeemiliselt "kuivadest" raamatutest. Just fotograafia oli selleks pildilise kujutamise vahendiks, mis viis lõpule unistuse täpsest -„looduse järgi” kujutamisest. Samaaegselt tõukas seesama fotograafia senised käsitsi tehtavad pildid eemale imiteerivast kujutamisest - tagajärjeks modernismi domineerimine visuaal­kultuuris. Fotode abil hakati peagi tüürima faktiivse ja fiktiivse informatsiooni voo­gusid ning visuaalselt defineerima nii tõdesid kui valesid – nende kaudu hakati ka tõestama, süüdistama, visualiseerima, teavitama jpm. Ilma fotograafia ajaloo tundmiseta ei saa me endale ette kujutada ei kommunikatsiooni ega kunsti­ajalugu, teaduslikku empiirikat, perekondlikku ega ühiskondlikku mälu, sünd­muste, uudiste, skandaalide jmt. loomust ega evolutsiooni. Et fotograafia näol oli tegemist meediumiga, mis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, siis on selle kujutamisvahendi ajaloo näol tihti tegemist paljude elualade ajalugude ristmikuga – nõnda annab fotoajaloo uurimine meile võimaluse tegeleda ükskõik, millise inimte­gevuse uurimisega. Raamatus vaadeldaksegi fotograafia arenguid nii tehnilises lõikes (kaamerate, fotomaterjalide jm arengud), fotot (massi)meedia kontekstis (fotoalbum, postkaart, ajakirjandus, TV, internet) kui ka kunstilise väljendusvahendina (piktorism, modernse foto suundumused, kontseptuaalne, meediareflektiivne, poliitiline jm fotograafia).  Teos on varustatud mahuka teatmeapartuuriga. Lisaks mahukale pildilehekülgede lingikogule ning ulatuslikele nime ja aineregistritele, leiab nende kaante vahelt ka põhjaliku võrdleva kultuuriajaloolise kronoloogia, mis ulatub fotograafia eelajaloost kuni kaasajani välja ja milles fotoajalugu võrreldakse nii poliitilise ja majandusliku evolutsiooniga kui ka juhtuvate kultuurivaldkondade (muusika, film, teater, kirjandus, teadus, tehnika) arengutega. Raamat on mõeldud fotograafia, filmi, ajakirjanduse jt eriala tudengitele, kuid oma üldhuvitavate teemade ja lihtsa kirjutamislaadi tõttu ka kõige laiemale lugejaskonnale.
