Lionel Shriver: ameeriklased loevad vaid iseendist
Shriver rääkis muuhulgas, et ta on küll palju kuulsam näiteks Suurbritannias või kasvõi Eestis, kui oma kodumaal Ameerikas, aga pole mõtet hinge kinni hoides loota, et tema järgmises raamatus oleks peategelaseks eestlane. "Ma teeksin iseendale suure karuteene," seletas ta. "Sest kui su raamatus ei ole tegelased ameeriklased ega tegevuspaik Ameerika, siis ameeriklased seda ei loe." Lionel Shriver (1957) on ameerika kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud paljudele nimekatele väljaannetele nagu The Wall Street Journal, Financial Times, The New York Times ja The Economist. Lisaks sellele on Shriver laia silmaringiga, olles elanud Nairobis, Bangkokis, Belfastis ja praegu Londonis, olles nüüdseks saanud ka briti kodakondsuse. Ilukirjandusliku läbimurde saavutas Shriver oma kaheksanda romaaniga "We Need to Talk About Kevin“ (2003, e k "Me peame rääkima Kevinist“, Varrak, 2008, tlk Triin Tael). Teos pälvis muu tähelepanu hulgas ka Orange Prize’i, mis antakse naisautori kirjutatud ingliskeelsele ja Inglismaal ilmunud romaanile. Shriveri raamat pälvis palju tähelepanu, kuna käsitleb kainelt ja ilma illusioonideta väga keerukat teemat – koolivägivalda. Lugu jutustatakse külmavereliselt oma koolikaaslasi mõrvanud poisi ema vaatevinklist, mis võimaldab autoril n-ö paar sammu tagasi astuda ja käsitleda fiktiivset üksikjuhtumit laiemas kontekstis, asetades vaat et lepitamatusse vastuollu moodsa inimese eneseteostuse ja naudinguotsingud ning teisalt perekonnaeluga kaasnevad paratamatud ohverdused. Sel aastal ilmub teine Shriveri eestindus, erinevatest, nii füüsilistest kui vaimsetest sõltuvustest kõnelev "Suur vend“ („Big Brother“, e k Varrak, tlk Johanna Ross). Laupäeval vestles Lionel Shriveriga Kirjanike Majas tõlkija Johanna Ross. Vestlusest tegi otseülekande kultuur.err.ee. Lisaks kõneleb Shriver laupäeval, 31. mail kell 20 enne filmi “Me peame rääkima Kevinist” (“We Need to Talk About Kevin”) linastust kinos Sõprus. 
