Peeter Olesk: Johnny B. Isotamm tundis lõpuni huvi teiste inimeste vastu
 Kõik Ööl vastu esmaspäeva, 2. juunil kell 00.10 pidid Tartu Ülikooli Kliinikumi Taastus- ja Hoolduskliiniku õendusosakonna meedikud tunnistama, et nende patsient, toimetaja, tõlkija ja meelsusvõitleja Jaan Isotamm, luuletaja Johnny. B. Isotamm on siit ilmast lahkunud. Pahaloomuline eesnäärmekasvaja võttis kogu jõu ega lubanud enam midagi. Mõned sõbrad käisid teda vaatamas veel pühapäeva õhtul, üks teine sõber pühapäeva hommikul, mina olin seal reedel. Umbes tunni jooksul küsis ta paljut teiste inimeste eraelu kohta ja mulle jäi tunne, et ta ei tahtnud jääda oma mõtetega üksi. Sõber arvutit enam ei olnud ja söömine oli tema jaoks juba vägivald. Jõud oli kadunud, kuid ma ei ütleks, et ta ootas veel ainult pääsemist. Ta ootas sõpru, sest tal oli hea meel, kui ta osutus vajalikuks eriti oma teadmiste poolest, sest eriti biograafikas oli temagi entsüklopedist, üldsegi mitte selline egotsentrik, nagu võiks järeldada tema luulest. Ent kas ta oligi egotsentrik? Ta hoolitses enda eest võrdlemisi ükskõikselt, Tartu Hooldekodus Liiva tänaval polnud võimalik seda varjata. Seevastu kontrollis ta teiste inimeste eluloolisi andmeid väga jonnakalt ja pahandas, kui leidis neis eksimusi. Luuletajana oli ta lüürik just siis, kui „kaasaja optimistlik luule“, meresõidud ja ringkäigud kosmoses, mis 1960. aastate algul olid otse programmilised, muutusid äratundmiseks, et „See siin/ on elu viimne kaitseliin“ (August Sang, 1969). Ometi ei olnud Johnny B. põrmugi põhjamaine Ovidius Musta mere ääres. Aastal 1967 oli ta justkui Horatiuse ja August Alle paroodiaks kirjutanud, et tulevikus on ka tema „tähtis vastik ja paks“. See jäi ära. Tuletasin seda talle ta voodi kõrval paar päeva enne ta jõudmist üle Styxi meelde. Ei oska öelda, kas talle ei meeldinud, et see ennustus läks rappa või vastupidi – et ta oli rahul teadmisega, et ta oli teinud kõik selle nimel, et seda ei juhtuks. Jäi nii, et me kohtume veel. Et surm kiirustab – ei teanud ennustada. Peeter Olesk Tähtvere mõisas 2. juunil 2014 
