ERR Veneetsia arhitektuuribiennaalil: Eesti väljapaneku külastajatest jääb digitaalne jalajälg
Arhitekt Rem Kolhaasi juhtimisel kokkupandud biennaali peanäitusel uuritakse kuidas on arhitektuur viimase saja aasta jooksul muutunud. Lisaks on avatud ka 66 riigi paviljonid. Eesti oma erineb üldteemast, sest siin püütakse aimata mis meid tulevikus ees võib oodata, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Me oleme kaasaegses avalikus ruumis või siis meie tõlgendusest sellest kuidas kaasaegse e-riigi avalik ruum välja võiks näha. Samas me oleme ka kui nii võib öelda... ajalootuuril," selgitas Eesti väljapaneku kuraator Johan Tali. Eesti linnaväljakul näeb digitaalseid ülesvõtteid Tallinna linna-müüri bastionite ümber sajandi jooksul rajatust. Eesti väljapaneku kuraatori Johanna Jõekalda kirjeldusel projitseeritakse bastioni väljaku fragmente digitaalajastu stiilis killustatult ning need fragmendid annavad ülevaate bastioni 100 aasta arengutest. Väljapaneku teine kuraator Siim Tuksam rääkis, et kõigi paviljonis liikuvate inimeste sammud registreeritakse suurde andmepanka. "Tegelikkuses selline salvestamine toimub kogu aeg, lihtsalt meile ei näidata seda," märkis Tuksam viidates e-ajastule iseloomulikele joontele. Eesti linnaväljakul kogutakse infot inimeste liikumise kohta heade kavatsustega – näitena, kuidas see võib aidata arhitekte linna planeerimisel. Arhitekt ja teoreetik Marjan Colletti hinnangul pakub Eesti väljapanek mõtteainet inimeste jälgimise kohta. "Minu arvates on siin käimas huvitav debatt selle üle mida tähendab inimeste jälgimine ja kaardistamine avalikus ruumis. Loomulikult, kui seda teha halbade kavatsustega võib sellest saada inimeste käitumise jälgimine poliitilistel eesmärkidel." Arhitektuuriprofessor Mart Kalm rääkis, et Veneetsia biennaal, maailma arhitektuuri kõige tähtsam kokkutulek, on tänavu mõneti ebaharilik, kuna ei esita uusi tõusvaid trende arhitektuuri ega praeguse aja parimaid arhitekte, vaid vaatab esmakordselt ajas tagasi. Arhitektuuribiennaal Veneetsias kestab novembri lõpuni.
