Käivad ettevalmistused laulu- ja tantsupeo kaunistamiseks
Laulu- ja tantsupeo kunstnik Kersti Rattus valmistab Viljandis kaaruspaela, millega kaunistatakse Kalevi staadion, lauluväljaku väravad ning rongkäigu pea, kirjutab 2014.laulupidu.ee “”Kaaruspael” valmistatakse isolatsioonitorust mis kaetakse riidekangaga. Sellised kujunduselemendid lähevad Kalevi staadioni iga sektori numbrite ümber, muusikute lava kaunistuseks, lauluväljaku väravatele ning rongkäigu etteotsa,” rääkis Rattus.   Kalevi staadioni iga sektorinumbri peale kulub kunstniku hinnangul umbes kuus meetrit paela. Rongkäigu pea jaoks aga 30 ja rohkemgi meetrit. Selle “kaaruspaela” valmistamisega saab hakkama iga tantsija ja laulja. “Lisaks pole tegu ühekordse asjaga, vaid hiljem saab selliselt valmistatud “kaaruspaela” kasutada näiteks murule istumisaluse valmistamiseks,” lisas Rattus. Kaaruspaela motiivi kasutatakse ka maakondades rongkäigu kaunistamiseks. Näiteks Viljandimaal on tehtud mitu töötuba, kus tantsijad, lauljad ja käsitöölised on koos meisterdamas käinud. “Tööd on jagunud nii meestele, naistele kui ka lastele. Lisaks kaunistustele saab nii enne peole minekut ka midagi üheskoos teha ja käed külge panna,” rääkis Viljandi maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator Anneli Kundla. Lisaks kaaruspaelale kasutatkse Viljandimaa rongkäigu peas ka Mulgi meest, kes on 4-5 meetri kõrgune ja paistab kaugele. “Mulgi mees on saanud uue näo, ilusad sinised silmad ning teda kannavad Sakala meeskoori mehed. Lisaks on rongkäigu eesotsas veel Viljandi muusikakooli noortest koosnev puhkpilliorkester,” vihjas Kundla. Pärnu maakonna rongkäigu eesotsas liiguvad aga Lottemaa tegelased. “Meilgi on osad kollektiivid valmistanud kaaruspaela, näiteks Tori Põhikooli lapsed. Pilku püüame aga ennekõike tõukeratastel sõitvate Lotte, Bruno, Alberti ja teiste vahvate tegelastega,” rääkis Pärnu maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator Eha Ristimets. Pärnu linnast rongkäiku tulijad lähevad tagasi aega, mil Pärnu linnast sai kuurort. “Eelmisel aastal tähistasime Pärnu kuurorti 175 sünnipäeva. Kuurorti algusaeg kattub ka laulupeo sünniajaga, mis andis võimaluse need kaks motiivi rongkäigus ühendada. Lisaks ajastukohasele riietusele on meil rongkäigus ka 20 väikest elevanti, kes meiega kaasa liiguvad, et meenutada eelmisel aastal Pärnu randa paigutatud elevanti,” rääkis Pärnu linna laulu- ja tantsupeo kuraator Alli Põrk. Kellel on soovi vaadata, milline näeb välja Kersti Rattuse poolt valmistatud kaaruspaela kujunduselement ning ammutada seeläbi veel inspiratsiooni, kuidas lihtsate ja käepäraste vahenditega kaunistada laulu- ja tantsupeo rongkäiku, soovitame vaadata lühikest videolugu.
