Laulu- ja tantsupeo rongkäik sünnib heast koostööst
Liikumisteekonna pikkus on umbes 5 kilomeetrit, marsruudil Pärnu mnt – Narva mnt – Pirita tee – lauluväljak. Laulupeo infoleht uuris rongkäigu korraldusjuhilt Jaanus Väljamäelt, millega tuleks arvestada rongkäigus osalejatel ja ka pealtvaatajatel. Kus toimub rongkäigu kogunemine? Kogunemisala on Vabaduse väljakul, Kaarli puiesteel ja nendega külgnevatel tänavatel. Rongkäigus osaleja peab arvestama sellega, et kogunemisala on väga suur ja see on kaks tundi enne rongkäiku liikluseks suletud. Bussidele on lähenemisalad määratud, kuid ka sealt võib õige koht olla kuni kahe kilomeetri kaugusel. Lisaks veel see eripära, et kogunemisala on täidetud kümnete tuhandete inimestega. Kuidas rongkäigulised kogunemisalal õige koha üles leiavad? Kõik osalejad ei tule korraga kogunemiskohta. Need kolonnid, mis väljuvad rongkäigu esimeses pooles, on esimeses vahetuses ja need kolonnid, mis on teises pooles, kogunevad hiljem. Maakondade ja linnade kolonnid väljuvad tähestiku järgi – erandiks on Tallinna linn, mis hakkab liikuma rongkäigu eesotsas. Kuidas see korralduslikult välja näeb? Korralduslikult toimub info liikumine nii, et rongkäigu üldjuht paneb paika kolonnide paiknemise plaani kogunemisalal. See tähendab skeemi, kuidas linnad ja maakonnad on kogunemisalale paigutatud. Lisaks ajagraafiku tabel, mis näitab kolonni valmisoleku aega ja liikumisjärjekorda. Kolmas tähtis juhis on rongkäigu meelespea, mis kirjeldab rongkäigu ülesehitust ja selles käitumise reegleid. Need juhised edastab üldjuht maakondade ja linnade kuraatoritele ja kolonnijuhtidele. Nemad edastavad oma juhised omavalitsuste tasandile ja sealt edasi kollektiividele. See tähendab seda, et kõik osalejad saavad info selle kohta, kuhu ja mis kellaks nad peavad tulema. Rongkäik alustab liikumist Vabaduse väljakult, Kaarli puiestee ja Pärnu maantee ristmikult. Milline saab olema rongkäigu liikumise tempo? Liikumise tempo on rahulik, liigutakse orkestrite ja laste võimetele vastavalt. Sellist tempot saab hoida rongkäigu pea, rongkäigu sees tekib alati väiksemaid pidurdusi ja kiirendusi. Rongkäigu edukaks kulgemiseks on vaja kahte tingimust. Esiteks, liikumiskoridor peab kogu trassi ulatuses olema vaba ning teiseks, rongkäigu hajutamine lauluväljaku esinejatealal toimub plaanipäraselt. Mida ühtlasemalt pealtvaatajad trassi ulatuses paiknevad, seda parem on neil rongkäiku jälgida ja turvalisem ka rongkäigul liikuda. Mida olulist veel rongkäigul osaleja teadma peab? Lisaks ajafaktorile on osalejale tähtis ka ilmateade. Peame valmis olema nii vihmaks kui päikeseks. Palava ilma korral on ülioluline see, et osalejatel on veepudel kaasas. Eluliselt tähtis teave on seegi, et kogunemisala WC-d on paigutatud Kaarli kiriku lähedusse. Kust rongkäiku kõige parem jälgida on? Rongkäigu vaatamisala pikkus kahel pool teed on kokku ju ligikaudu 10 kilomeetrit ja kui pealtvaatajad ühtlaselt sellele alale jaotuvad, saavad kõik rongkäiku nautida. Kõige raskem aeg rongkäigu jaoks on viimane tund, sest siis hakkab ka publik liikuma lauluväljaku poole. Pealtvaatajate sisenemiseks soovitan Oru väravat ja (Lasna)Mäe väravat, sest Mere värav on rongkäigu sisenemise koht ja pealtvaatajate sisenemine sealt on keerulisem. Rongkäigu eduka kulgemise tagab reegel: rongkäik liigub sõiduteel ja pealtvaatajad on kõnniteedel.       
