Heili Einasto: Helmi Puur oli hell ja hooliv
Jüri Kruusi Helmi Puurile pühendatud fotoalbumi pealkiri on „Legend, mis väärib laulu“... Tõepoolest, kuidas saab lihtsalt sõnadesse valada Helmi Puuri kaunist, lüürilist ja soojalt hõõguvat tantsu või tema hella ja emalikku isiksust? Mitte ükski kirjapandud teabekild ei suuda edastada seda, mis tegi temast „meie Helmi“, nagu kirjutasid 1950. aastate ajalehed. Kuigi Helmi Puur lõpetas balletikooli Leningradis, oli ta osa meie balletikooli I lennust, kellega ta käis ühist rada kauem kui Rossi tänava õppuritega. Esimese suurrolliga – Odette-Ottilie kaksikosa Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järves“ -- tantsis ta end jäädavalt publiku südamesse: ei lugenud see, et tal ei pruukinud alati kõik tehnilised trikid õnnestuda; see, mis lummas, oli tema eriline kiirgus; see, mis teeb tantsust nii kütkestava ja südamessemineva kunsti ka siis, kui kõigest täpselt aru ei saa. Helmi Puuri Luik muutus omamoodi etaloniks, mille järgi publik teisi baleriine selles rollis võrdles. Kuigi minu isiklik kogemus Puuri Odette'ist piirdub vaid kuulsa adagio'ga, mis jäädvustet filmis „Ja saabub õhtu“, on tänini meeles lapsena pealtkuuldud kõnelus kahe Puuri näinud daami vahel, kelle jaoks ükski teine tõlgendus selleni ei küündinud. Isegi siis mitte, kui tehniliselt oli kõik tipptasemel. Helmi Puuri tantsijatee jäi haiguste tõttu lühikeseks ja rollide nimistu napiks, kuid iga roll – nimiosad „Giselle'is“, „Esmeraldas“ ja „Tiinas“, Beatrice „Ebapeius“, Maria „Bahtšisarai purskkaevus", Sülfiid "Chopinianas", Armastatu "Straussianas" ning Julia "Romeos ja Julias" – on tantsitud eesti balletilukku. Tantsijatee lõppedes jäi Helmi Puur teatrisse pedagoog-repetiitoriks, jagama oma kogemusi noorematele. Nõudlik, põhjalik ja väga soe – ni on lühidalt tema repetiitoritööd iseloomustanud tema käe all oma rolle ette valmistanud tantsijad. Soe ja südamlik – nii on iseloomustanud teda teatris teised kolleegid. Hell ja hooliv – võiksin kokku võtta oma vahetu kokkupuute Helmi Puuriga, kes toetas minu püüdu kirjutada tantsust ning oli esimeste (ilmumata jäänud) tantsumõtete lugeja ja hindaja. Helmi Puur on inimene, kelle elu ja looming väärivad laulu...   Puur, Helmi (aastast 1968 Kiik), (20. XII 1933 Tallinn), baleriin ja ballettmeister‑repetiitor. ETL‑i liige (1954). Ema tööline. Õppis 1946–50 TKK‑s (Z. Kalevi‑Silla kl.), lõpetas 1953 Leningradi koreograafiakooli. Olnud 1953–66 (vaheaegadega 1955–58 ja 1960–64) “Estonia” solist ja a‑st 1966 ballettmeister‑repetiitor. Tantsinud Moskva Stanislavski ja Nemirovitš‑Dantšenko‑nim. Muusikateatris (“Luikede järv”) ning Rumeenias ja Indias, esitanud ka väikevorme (“Surev luik”, “Külvaja”). Temast on film “Tagasitulek” (1965, TF) ja ETV videosalvestused. ENSV tnl. kunstnik (1957), ENSV rahvakunstnik (1976). ETL‑i aasta eripreemia 1993. – Abielus kirjanik Heino Kiigega. Rolle: Lillede valsi solist (Tšaikovski Pähklipureja, 1953), Odette/Ottilie (Tšaikovski Luikede järv, 1954), Beatrice (Tšulaki Ebapeig, 1954), Esmeralda (Pugni, Glieri ja Vassilenko Esmeralda, 1954), Valge naine (Glinka Ruslan ja Ludmilla, 1954), Maria (Assafjevi Bahtšisarai purskkaev, 1955), Tiina (Austeri Tiina, 1955), Giselle (Adami Giselle, 1959), solist (Chopiniana, 1959), Armastatu (Straussiana, 1959), Julia (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965).
