Raul Ukareda täna algavast Augustibluusist: rahvast tuleb ehk rohkemgi kui varem
Kurtuuriportaal esitas paar küsimust Augustibluusi programmijuhile ja kitarristile Raul Ukaredale, kes kinnitab kõigepealt, et "fiiling on on endiselt väga bluesy:)": "Tõotab tulla tore festival. Palju häid bände on tulemas, ilmateade lubab ilusat ilma ja piletimüük näitab, et rahvast tuleb ehk varasemast rohkemgi. Kuigi olime mõni aeg tagasi meedia huviorbiidis just selle Seagali-paanika kaudu, on meil ju tegelikult käsil päris suur festival, kus ligi 30 erinevat kosseisu üles astub. Kuigi Seagal oleks kahtlemata olnud kuulsaim või kurikuulsaim artist, kes seni Augustibluusil esinenud, ei suuda isegi sellise tegelase osalemine või mitteosalemine kogu tervikut märkimisväärselt mõjutada." Raul, sina kui programmi eest vastutav oskad muidugi kõiki festivaliartiste kiita - aga keda ikkagi siis mingil juhul ei tohi maha magada, kes on su isiklikud lemmikud ja millised võiksid olla potentsiaalsed üllatajad? "Minu kui kitarristi jaoks on Coco Montoya loomulikult kõige huvitavam. Olen teda kuulanud juba 25 aastat ja minu jaoks on ta vähemalt 10 olulisema bluuskitarristi hulgas. Huviga ootan ka näitlejate poolt eestveetud projekti Trikster esinemist. Ott Sepp, Juss Haasmaa, Rosanna Lints ja Aapo Ilves on mu meelest üsna pöörane bluusi-kooslus. Bänd on neil väga tugev ja kuuldavasti võtavad nad seda asja väga tõsiselt. Nemad ehk ongi suurimad potentsiaalsed üllatajad. Suurepärane bänd on ka Awek Prantsusmaalt. Tegemist on ilmselt kõige stiilsema Madri-Euroopa bluusbändiga. Aastal 2008 võitlesid nad isegi välja finaalikoha üleilmsel bluusbändide võistlusel Memphises, kus jäid teenimatult, kuid siiski ootuspäraselt teiseks. Siiani ei ole veel ühelegi Euroopa bändile esikohta raatsitud anda. Hea huumorimeelega inimestel ei soovita maha magada Tomahawck Brothersit, kelle ridades soleerib sel aastal ka Kosmikute Heinz. Silmapaistvaid tegelasi on veel väga palju ja kõigist neist võib lugeda festivali kodulehelt aadressil www.augustibluus.ee."    
