Orelifestivali lõppkontserdil kuuleb Hugo Lepnurme kantaati
Üksteist päeva kestnud festivali lõppkontserdil esinevad Bernhard Haas (orel, Saksamaa), Klaaspärlimäng Sinfonietta, kammerkoor Collegium Musicale, Arete Teemets (sopran), Ott Indermitte (bariton), Piret Aidulo (orel). Dirigent on Endrik Üksvärav. Kavas:Dietrich Buxtehude (~1637–1707) – Prelüüd g-moll BuxWV 149Dietrich Buxtehude – Koraaliprelüüd“Ich ruf zu dir, Herr Jesu Christ” BuxWV 196Johann Sebastian Bach (1685–1750) – Koraaliprelüüd “Allein Gott in der Höh’ sei Ehr’” BWV 664Ferenc Liszt (1811–1886) – Sonaat h-moll S 178 (1853) (seade orelile Bernard Haas)Hugo Lepnurm (1914–1999) – Kantaat “Lunastus Kristuses” (Piibli tekstile) Sissejuhatus / Prelude 1. Koraal / Chorale 2. Koor “Meie kõik eksisime...” / Chorus “We all went astray like sheep” 3. Retsitatiiv (sopran) / Recitative (soprano) 4. Ariooso (bariton) / Arioso (baritone) 5. Koor “Ta tõusis kui võsuke” / Chorus “He grew up like a tender shoot” 6. Koor “Aga tema on meie... ” / Chorus “But he has our...” (7.) (bariton) / (baritone) (8.) Koor “Ja ta saatis meid...” / Chorus“And he sent us...” 9. Koraal / Chorale Helilooja, kirikumuusik ja pedagoog Hugo Lepnurm (1914-1999) oli tuntud eelkõige kui Eesti 20. sajandi II poole märkimisväärseim organist. Heliloojana on ta loonud muusikat mitmes žanris - sümfoonilist, vokaalsümfoonilist, kammer- ja koorimuusikat. Vaimuliku kooriloomingu tähtsamaid teoseid on kantaadid “Lunastus Kristuses” (1955) ja “Jehoova rahvas” (1950). Tähtsal kohal eesti kirikumuusikakultuuris on ka tema koorilaulud ja -seaded, soololaulud, 32 koraalieelmängu orelile, neli koraalieelmängu tšellole jt. Hugo Lepnurm on kirjutanud ka orelialaseid ja muusikateaduslikke uurimusi. Hugo Lepnurme käe all on hariduse omandanud enamik eesti organiste: Helen Tobias-Duesberg, Rolf Uusväli, Tiit Kiik, Urmas Taniloo, Andres Uibo, Toomas Trass, Ines Maidre, Kadri Ploompuu, Ene Salumäe, Piret Aidulo, Kristel Aer, Aare-Paul Lattik ja paljud teised. Tallinna Rahvusvahelisel orelifestivalil esines seekord 15 Hugo Lepnurme õpilast või õpilaste õpilast. Tänu tema pidevale organistitegevusele on säilinud paljud Eesti orelid. Tema algatusel ja innukal osalemisel valmis plaadisari “Eesti orelid”, tänu millele korrastati palju pille Eesti kirikutes. "Kantaati "Lunastus Kristuses" peetakse Hugo Lepnurme tähtsaimaks teoseks," rääkis dirigent Endrik Üksvärav, kes juhib ka koori Collegium Musicale. "Tegemist on ligi pooletunnise teosega, milles kandev roll on kooril. Teoses on tajuda teatud mõjutusi barokisuurmeistri J.S.Bachi loomingust. Suurepärane, et see teos kõlab Orelifestivali lõppkontserdil ning oleme väga rõõmsad, et just meie saame seda esitada.“ Tallinna rahvusvaheline orelifestival, mis toimus tänavu 28. korda, on Eesti üks vanemaid muusikafestivale. Orelipeo südameks on selle asutamisest 1987 Tallinna ajalooline Niguliste kirik, mille varade hulgas on ka unikaalsed fragmendid Bernd Notke „Surmatantsust“ (1466) ning saksa meistri Hermen Rode poolt valmistatud kiriku peaaltar (1478-1481).
