Kumus hakatakse Raul Meeli kunsti lahkama
Eesti avangardklassiku Raul Meele suure isikunäitusega seoses toimub Kumus kunstniku loomingule pühendatud seminaride sari. Kuraator Eha Komissarov märgib näitust saatvas raamatus järgmist: „Meelt käsitlev ajaloodiskursus on sunnitud kõrvale heitma distsiplinaarsed piirid ja asetama rõhu uuendustele, mis kaasnevad Meele meetodiga.” Vastastikuse mõttevahetuse käigus on oma vaatenurki ja põnevaid teemapüstitusi publikuga kutsutud jagama mitmed kunstivaldkonna tunnustatud asjatundjad, teadlased ja kriitikud. Esimene seminar toimub 18.09 kell 18.00, kus teaduse, tehnika ja kunsti sidususest Raul Meele loomingus üle arutlevad Jaak Kikas ja Piibe Piirma. Vaatluse alla tulevad nii Meele sõprussidemed Moskva kontseptualistidega kui ka kunstniku huvi Lääne avangardkunsti mõttesuundade vastu, mis oli toona meie kinnises kultuuriruumis selge vastuhakk valitsevale kunstisüsteemile. Raul Meele puhul on tähelepanuväärne ka see, et oma tee kunsti juurde leidis ta läbi teaduse, olles eelnevalt Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud elektriinseneriks. Tehnilise taustaga iseõppijana olid tema vaated kunstile ja kunsti tegemisele radikaalselt uuenduslikud, millest tulenevalt annab tänapäeval tema omapärast lähenemisnurka kõrvutada põnevate hübriidkunsti vormidega.Püüd jääda sõltumatuks ja visionäärile omane kohati meeletu tegutsemisviis tuleb ilmsiks kunstniku enda biograafilise sisuga tekstidest ja kunstnikuraamatutes, mis samuti seminaride käigus analüüsimist leiavad. Tekstil on üldse oluline koht Meele loomingus, sai ju kõik alguse Nõukogude armees teenides avastatud tehnikast – nn kirjutusmasina joonistustest. Seminaride kava: 18.09 kell 18.00Jaak Kikas ja Piibe PiirmaTeaduse, tehnika ja kunsti sidusus Raul Meele loomingusRaul Meel konstrueerib tähtedest sõnu ja kujundeid ning nendest universumi. Selline lähenemine on reaalteadlasele vägagi ahvatlev. Kas alguses oligi sõna (= matemaatiline struktuur), mis pani aluse maailma näivale (?) keerukusele? Füüsik Jaak Kikas asetab Raul Meele loomingu teadlase Max Tegmarki vaadete taustale ning püüab lünki oma teadmistes – nii kunsti kui teaduse vallas – mõnel puhul fantaasiate ja spekulatsioonidega täita.Kunstnik ja uurija Piiber Piirma usub, et kunsti ja teaduse kokkupuutepunktide otsimine on käesoleva aja hübriidsete kunstivormide valguses väga aktuaalseks saanud, kahtlemata on Raul Meel üks eredamaid eeskujusid, kelle põnevad mõttekäigud on paljudele noortele digitaalkunstnikele eeskujuks. 25.09 kell 18.00Tamara Luuk ja Margus TammKonkreetne luule: tähenduslik tekst ja visuaalne kommunikatsioonNõukogude kirjandusülemad ütlesid mulle ülevalt alla: „Nii ei tohi luuletada! Nii ei tohi kirjandust teha!” Niisiis läksingi kunstipoolele eluvõimalust otsima. Kunstijaole lisaks tulid kaasa kirjanduse jagu ja helikunsti jagu.Need kolm tekstirida mahutab Raul Meel oma (digi)raamatu „Jälgides rändavaid pilvi” (2014) kuuele leheküljele erinevaid šrifte ja tähesuurusi, tükeldatud sõnu ja ootamatuid mõttepause kasutades. Mida teeb seesugune pilditekst või tekstipilt ülestähendatu sisuga ja millest õieti koosneb niisugune raamat? Kas rohkem pildi- või sõnavestest? Kas rohkem rütmi, visuaalkujundi või verbaalselt vahendatud jutu loogikast?Meele loomingus on palju näiteid pildi ja sõna lahutamatusest, ent on ka töid, kus täht on vaid visuaalne märk ilma sõnatähendusliku koormata – kuni teosteni, kus seos kõnekeelega kaob ja oluliseks muutub ka tähtedevaheline väli. Ent kas kaob ka lugu ja jutustus? 02.10 kell 18.00Eha Komissarov ja Andreas TrossekRaul Meele sõprussidemed Moskva kontseptualistidega ja kokkupuutepunktid Lääne neoavangardi formalistlike eksperimentidega1970. aastail kujunes Raul Meelel tihe suhtlus Moskva mitteformaalse kunsti esindajatega ja sõprus Ilja Kabakoviga. Samuti haakus Meele kunstiline väljendusviis toona Läänes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nõukogude Liidust välisnäitustele saadetud loominguga sai kunstnik rahvusvaheliselt tuntuks, samas kui kodumaal kinnistus järjest enam tema dissidendikuvand. Sellest tulenevalt esindab Meel selgelt 1970.–1980. aastate eesti kunstiuuenduste radikaalset tiiba.
