Gert Raudsep: teatri ülesanne on ka kedagi laulu sisse panna
„Minu ideaalis võiks teater käia n-ö pool sammu publiku maitsest eespool. Mitte väga kaugel, sest selle tõttu ta eemaldub publikust.“ Teatri ülesanne on ka tunnetada ühiskonda teravalt ja selle vastuolusid ning neile reageerida. Poliitikud ja teised avaliku elu tegelased satuvad seega paratamatult rambivalgusesse. „Teatri ülesanne on ka kedagi "laulu sisse panna" ja sellega peavad teised avaliku elu tegelased riskima, et neid pannakse laulu sisse. Ja juhtub, et ei saa laulu seest välja,“ ütles Raudsep. Ta tõdes ka, et Eesti teatritest publik etenduste ajal väga tihti ei lahku – kuigi võiks. „Vahel ma mõtlen, et kui inimestele ei meeldi ja nad räägivad omavahel – või ma ju näen, kui inimesed saalis vaatavad mobiiltelefone – siis ärge istuge, mis te raiskate oma aega. Kui ei meeldi, tulge võib-olla järgmine kord. Äkki siis meeldib. See hetk tabada, et praegu on just õige hetk olla teatris või praegu on just õige aeg seda etendust vaadata... Mul on samamoodi, et ma tihtipeale tajun, et ei ole õige hetk just seda filmi vaadata, raamatut lugeda või etendust vaadata.“ Saatejuht Indrek Treufeldti tähelepanekule, et võib-olla ei ole Näitlejate Liidu juhile mõnda rolli antud, kuna ta on sirgjooneline ja nõuab õigust, vastas Raudsep, et see teda eriti muretsema ei pane. „Kui sa teed mingit tööd, mis sulle rahuldust pakub, siis ei ole vahet, milline see töö on: kas ma saan kusagilt mõne rolli või saan rahulduse sellest, et ma kaitsen kellegi õigusi (või püüan kaitsta). Ma ei näe siin suurt probleemi enda jaoks.“ Näitlejad elavad tema sõnul keskmiselt või natuke alla selle. Teatrinäitlejate miinimumpalk on Eestis 700 eurot, Eesti teatrite näitlejate keskmine palk aga oli mullu 850 eurot. „See keskmine palk peaks olema seda tööd arvestades kõrgem,“ leiab Raudsep. Liiga jõulisest tegutsemisest on aga liit püüdnud hoiduda. „Ühtpidi tuleb see näitlejatele kahjuks, aga teistpidi kasuks. Ega näitleja pole teatris üksi. See on üks keeruline kollektiivne loomeala, kus on palju erinevaid erialasid. Ja kui valitsus, riik või mingi müstiline kultuuripoliitika on otsustanud, et teatrikunst ei vääri nii palju raha – et nad saaks n-ö rahapainest vabana kunsti teha – siis me peame arvestama sellega, milline üldine rahasumma teatritele läheb. Kui me hakkame sealt liiga palju tekki enda peale tõmbama, siis võib see teatrile kui kunstiliigile endale kahjuks tulla. On kahju, kui professionaalid, kes on väga kaua teatris töötanud, peavad sealt madala palga tõttu lahkuma – mis on kahjuks tendents praegu. Ilma et me oleks tekki enda peale tõmmanud!“ rääkis Raudsep.Täismahus intervjuud Gert Raudsepaga vaata artikliga liidetud videost!
